2. Jooni alla rindlaused.

     1. Kuuskede mühinasse sekkusid kirvehoobid, laste kilkamine ja hobuste
hirnatused. 2. Tagasituleku aega ma ei tea, kuid kirjutan sellest kindlasti. 3. Pada
sõimab katelt, ühed mustad mõlemad. 4. Uues töökojas täidetakse kõik tellimused
suhteliselt kiiresti. 5. Täpsus on kuningate viisakus. 6. Nüüd istus üks politseinik laua
taha ja teine kirjutas protokolli. 7. Inimeste sagimine ja masinate müra väsitas kõiki.
8. Kas sa sõidad kauemaks ajaks või tuled homme tagasi? 9. Vihma sadas ja päike
paistis. 10. Ott ei kaotanud kindaid ära, vaid oli need kooli jätnud. 11. Rong hilines:
kusagil oli tee korrast ära. 12. Mart lubas töö ära teha, aga mõtles ümber. 13. Karin
oli pikk, heledapäine ja rõõmsameelne tüdruk. 14. Võiksid ju veel korra katsetada,
võibolla läheb seekord paremini. 15. On tekkinud uusi vaatamisväärsusi: muuseume,
mälestusmärke ja parke. 16. Ta oleks tahtnud midagi ütelda, aga kartis.

3. Moodusta vanasõnad. Lisa, kas on tegemist lihtlause (L) või rindlausega (RL). Lõpeta harjutuse lõpus olevad laused.

1. Silmaga võib küll vaadata,
2. Silm annab,
3. Silm ei saa täis nägemisest
4. Härg kaes mokaga,
5. Tark kaes silmiga,
6. Silm on
7. Katsmata pole kaunis,
8. Kaugelt tulnud külaline
9. Kõik head asjad on ju ikka
10. Arst om kaugõlõ
* kuulsam.
* maitsmata pole magus.
* käega ei või mitte keike katsuda.
* ul'l kump kässigä.
* on kuulus.
* silm võttab.
* ega kõrv kuulmisest.
* inemine kobi käpägä.
* ihu küünal.
* kaugel või kõrges.
...................................................................................
...................................................................................
...................................................................................
...................................................................................
...................................................................................
...................................................................................
...................................................................................
...................................................................................
...................................................................................
...................................................................................

1. Lihtlause märgib tavaliselt ...................................................
Näiteks: .........................................................................
2. Rindlause on liitlause, mis koosneb .......................................
...................................................................................
Näiteks: ..........................................................................
....................................................................................