Kaks hirmsat asja, mida kardan, on hundid
ja mürkmaod. Need on mind
kummitanud lapsepõlve hirmuunenägudes, sellest siis kartuski.
Mida vanemaks saab inimene, seda vähemaks jääb hirmu
füüsilise
valu ees ja seda suuremaks kasvab hirm psühholoogiliste konfliktide ees.
Mõne sõbra või tuttavaga tülli minna on hoopis vastikum kui jalg ära väänata.
Kui sõbraga tülli lähed, jääb sõbra asemele tühi koht ja seda on pagana
raske millegagi täita.
Hirm on imelik asi. Mina leian, et kui üldse midagi karta, siis
hirmu
ennast. Seda, mille ees hirmu tuntakse, peab filosoofiliselt vaatama.
Nii saab kõigest üle.
Martin
E.
Arvustus
..................................................................................
..................................................................................
..................................................................................
..................................................................................
..................................................................................
..................................................................................
..................................................................................
..................................................................................
..................................................................................
..................................................................................
..................................................................................
..................................................................................
..................................................................................
..................................................................................
..................................................................................
.................................................................................. |