JANNU JA TEMA PINGINAABER
IRA LEMBER

JANNU OLI OMA PINGINAABRIGA HEA SÕBER. TIHTI KÕNDISID NAD KA VAHETUNNI AJAL KÕRVUTI JA JALUTASID PIKI KORIDORI, NII NAGU KOOLIKORD ETTE NÄEB.

KORRAGA JOOKSIS ANDRUS MÖÖDA JA HÜÜDIS: “NEED ON IKKA NINAPIDI KOOS! PIRET ON JANNU PRUUT!” JA TA NÄITAS NENDE POOLE NÄPUGA, MIS EI OLE HOOPISKI VIISAKAS. “PIRET ON JANNU PRUUT!” HÜÜDIS ANDRUS VEEL MITU KORDA.
JANNU KEHITAS VAID ÕLGU, SEST TA EI OSANUD KOHE ANDRUSELE MIDAGI VASTATA. PIRET AGA PUHKES NUTMA JA JOOKSIS MINEMA.

KODUTEEL NÄGI JANNU JÄLLE OMA SÕPRA VOOVAT. VOOVA KOOLITUNNID OLID KÜLL JUBA TUND AEGA TAGASI LÕPPENUD, ENT VOOVA OLI VÄGA UUDISHIMULIK NOORMEES, JA KUNA TEEL OLI LÕPMATA PALJU VAATAMISVÄÄRSET, SIIS JÕUDIS JANNU VOOVALE PEAGI JÄRELE.
“ÜTLE, VOOVA,” KÜSIS JANNU KOHE, KUI OLI SÕBRA KUULDEKAUGUSELE JÕUDNUD, “KES ON PRUUT?”
“HA-HA-HAA! HI-HI-HII!” TEGI SÕBRA KÜSIMUS VOOVALE KANGESTI NALJA. LÄBI NAERU VASTAS TA: “IGA TÜDRUK VÕIB OLLA PRUUT!”
“MISMOODI?” EI SAANUD JANNU ARU.
“KUIDAS SA NII RUMAL OLED?” EI SUUTNUD VOOVA SÕPRA NOOMIMATA JÄTTA. “PRUUT ON PRUUT, NOH! SAID ARU?”
“EI SAANUD,” ÜTLES JANNU, SEST TA OLI AUS POISS JA TA TÕESTI EI SAANUD SELLEST SELETUSEST ARU.
“PRUUT ON PRUUT, NOH!” KORDAS VOOVA JA LISAS OHATES: “PRUUT TULEB LÕPUKS VEEL NAISEKS KA VÕTTA!”

ÕHTUL HILJA, KUI TEISED EI KUULNUD, ÜTLES JANNU OMA EMALE: “MA VÕTAN VIST VARSTI NAISE.”
“VÕTAD NAISE!” EMAL KUKKUS IMESTUSEST SUUGI LAHTI. KUI TA OLI ESIMESEST JAHMATUSEST ÜLE SAANUD, KÜSIS TA POJALT: “KELLE SA SIIS TAHAD VÕTTA?”
“OMA PINGINAABRI PIRETI.”
“AGA MIKS JUST PIRETI?”
“PIRET ON MEIE KLASSI KÕIGE ILUSAM TÜDRUK.”
“MIKS SA SIIS JUST SEDA KÕIGE ILUSAMAT TÜDRUKUT TAHAD VÕTTA?” PÄRIS EMA JA SELETAS ISE: “EGA ILU KÕIGE TÄHTSAM OLE.”
“AGA ISA VÕTTIS JU KA KÕIGE ILUSAMA NAISE!” ÜTLES JANNU NÜÜD KÄHKU. JA MILLINE POEG EI TAHAKS OMA ISAST EESKUJU VÕTTA!

NÜÜD OLI EMAL KANGESTI HEA MEEL, NII ET TA PIDI JANNUT KOHE MITU KORDA KALLISTAMA. JA SIIS ÜTLES TA POJALE: “PRAEGU ON SUL VEEL VARA NAISEVÕTMISE PEALE MÕELDA! ENNE PEAD IKKA SUUREKS KASVAMA JA KOOLI LÕPETAMA!”
“AGA EKS PRUUT VÕIB MUL IKKA OLLA?” KÜSIS JANNU NÜÜD EMA KÄEST, SEST KELLELT SA SIIS VEEL SELLISEID TÄHTSAID ASJU KÜSID KUI MITTE OMA EMALT.
JA EMA VASTAS: “EI! LAPSEL POLE PRUUTI KA VAJA!”
“AGA ANDRUS ÜTLES, ET PIRET ON MINU PRUUT! SELLEPÄRAST ET ME ISTUME PIRETIGA ÜHES PINGIS,” RÄÄKIS JANNU NÜÜD EMALE.
“SIIS ON ANDRUS VEEL RUMALAVÕITU, KUI TA NIIMOODI ARVAB,” ÜTLES EMA. “ÜKSTASKÕIK, KELLEGA ISTUD, PEAASI, ET PINGINAABER ON HEA LAPS JA HEA SÕBER.” JA EMA KÜSIS VEEL: “PIRET ON JU HEA LAPS?”
“KIPUB AINULT TIHTI KAEBAMA,” MEENUS NÜÜD JÄRSKU JANNULE.
JA TA OHKAS KERGENDATULT. MIDA TA MÕTLES, SEDA ME EI TEA, AGA VÕIB-OLLA SEDA, ET NIISUGUST NAIST POLEGI VAJA, KES KIPUB TIHTI KAEBAMA.

 

Lember I. Koolipoiss Jannu.- Tln.: Eesti Raamat, 1981.- lk. 17-19