KES TEGI ELEVANDILE HAIGET
Emma Moskovskaja

Elas kord Elevant. Niisugune hiiglasuur nagu elevandid ikka. Suuremgi veidi. Niisugune hiigla tugev nagu elevandid ikka. Tugevamgi veel. Kui teda sääsed hammustasid, ei tundnud ta üldse seda. Kui teda herilased ja mesilased hammustasid, polnud tal üldsegi valus. Kui teda maod ja skorpionid hammustasid, võttis ta vatti ja joodi ning määris haava ja kõik läkski üle. Aga ükskord oli ka temal väga valus. Nii valus, et ta kohe maha heitis ega tõusnud tükil ajal jalule. Kuid keegi ei näinud, kes oli teinud Elevandile haiget! Kes lõi Elevanti? Loomad ei olnud näinud, et keegi oleks sel päeval Elevandi juures käinud. Isegi tema sõber Suslik ei olnud ligi tulnud, oli ainult hüüdnud kaugelt eemalt:

“Tead, mis, Elevant, ma ei tule täna sinu juurde! Mul pole tuju! Homme ei ole mul ka aega. Homme lähen ma kinno. Lähen Krokodilliga kinno! Sest nüüd on Krokodill minu sõber. Pärast lähme temaga jõkke ujuma. Sa, Elevant, anna mulle andeks, aga ma vist ei tule enam kunagi sinu juurde!”

Pärast seda kõndis Elevant veel veidike. Siis aga vajus maha ega saanudki tükil ajal jalgu alla. Ta ajas end alles neljandal päeval püsti. Siiski veel oli Elevant nõrk. Ta ei lausunud ainsatki sõna. Muudkui vaikis ja vaikis. Ja nõnda ei saanudki keegi teada, kes oli talle haiget teinud! Kes oli teda löönud!

Täheke nr. 11 / 1972