MÕRU KOOK
Eno Raud

 

Ühel õhtul läks ema koos Tiiuga poodi. Reet aga jäi isaga kahekesi koju. Reet mõtles parajasti, mida tegema hakata, kui uksekell kõlises. Onu Kolla tuli külla. Ütles tere ja andis Reedale kaks kooki: ühe Reeda enda jaoks, aga teise Tiiu jaoks.

Isa ja onu rääkisid natuke suurte inimeste juttu ja hakkasid siis malet mängima.

Reet aga hakkas kooki sööma. Kook oli väga hea: magus.
Reet sõi koogi ära. Isa ja onu aga mängisid malet aina edasi.

Reet vaatas Tiiu kooki. See paistis ka olevat väga hea kook. Kreemiga ja kirsikesega. “Proovin veidi kirsikest,” otsustas Reet.
Ja sõi kirsikese Tiiu koogi pealt ära.

Isa ja onu aga muudkui mängisid malet.

“Ei tea, mis maik sellel Tiiu koogil kah võiks olla,” mõtles Reet. Ja hakkas näksima. Näksis ja näksis. Küll oli hea.

Viimaks tulid ema ja Tiiu koju.

Reet jooksis Tiiule vastu: “Onu Kolla tuli meile! Ja kooki tõi! Ühe mulle ja teise sulle. Näe, sinu oma on siin!”

Tiiu vaatas kooki ja krimpsutas nina: “Imelik kook! Nii väike! Ja limpsitud!”

“Ma ainult ümberringi natuke võtsin,” selgitas Reet kiiresti.

Tiiu aga keeras Reeda poole selja ja ütles: “Eks söö siis juba kõik ära!”

Reet jäi vakka. Mõtles: kuidas ma siis kõik ära söön… ainult ühe väikese tükikese võiks veel võtta.

Ja pistiski veel ühe tükikese kooki suhu.

See ei maitsnud talle aga enam sugugi. Suutäis käis muudkui suus ringi.

Ei tea, mis Tiiu koogil küll äkki viga võis olla?

E. Raud. Mõru kook. - Tln.: ERK, 1959. - Lk. 2 - 5.