ÕUNTE JAGAMINE
Eno Raud

 

Kord tuli ema aiast, pani lauale kaks õuna ja ütles: “Need on teile, tüdrukud!”

Reet vaatas õunu. Pilutas silmi, mõõtis salamahti: teine õun oli natuke suurem, aga teine õun oli jälle natuke väiksem.

Reet napsas suurema õuna ja hakkas sööma.

Tiiule jäi üle natuke väiksem. Võttis selle, sõi ära.

Nüüd aga pani ema lauale veel ühe õuna. Oli see vast suur! Ja punane!

“See on teile kahepeale,” ütles ema.

Kohe oli Reet jalul ja jooksis kööki. Tuli tagasi, nuga käes. Ja lõikas õuna pooleks.

Tiiu vaatas õunatükke. Pilutas silmi. Hakkas uurima. Uuris ühelt poolt ja teiselt poolt.

“Aga Reet!” ütles ta viimaks. “Oled õuna nii täpselt pooleks lõiganud, et nüüd sa ei saagi endale suuremat tükki võtta.”

Reeda põsed muutusid algul roosaks ja siis päris punaseks. Peaaegu niisama punaseks nagu õunapooled.

Aga mis sa arvad - miks Reet punastas?

 

E. Raud. Mõru kook. - Tln.: ERK, 1959. - Lk. 17 - 19.