TÜLI
Lya Komp

 

Tüli oli pisike pungis silmadega poiss. Ta luusis päevad läbi ringi ja aina otsis tööd. Kõikjal, kuhu ta sattus, töötas ta väsimata ja puhkamata. Ta nägi ja kuulis kõike ja krapsas kohe juurde, kus vaja. Ta pani suured inimesed kurja häälega kärkima ja lapsed jonnima. Ta ajas koerad purelema ja kassid turtsuma. Küll oli siis raginat ja riidu! Tüli vaatas oma tööd pealt ja rõõmustas: "Tüli tuligi!"

Aga viimaks ükskord väsis Tüli ära ja läks natukeseks sohu magama. Hommikul inimesed ärkasid ja imestasid, mis on küll juhtunud: riiuraginat polegi kuulda, ilm lausa laulu ja lahkeid hääli täis! Kassidki limpsisid ühest ja samast kausist piima. Küll oli kõigil lõbus ja hea olla! Inimesed mõistatasid ja mõistsid: Tüli on jäänud magama. Aga kuhu? Hakati üheskoos otsima ja nähti, et väikesed mustad jäljed viivad sohu. Sealt leitigi Tüli mättal põõnutamas. Ruttu, ühel nõul tehti Tülile raudpuur ümber ja puuri uks pandi Hea Sõnaga lukku. Kui Tüli ärkas, ajas ta silmad veelgi rohkem pungi ja kärkis: "Tüli tuleb!" Aga ei ta saanud tulla ühtigi - Hea Sõna hoidis ust kõvasti kinni.