RAAMATUD

II klassi soovituslik kirjandus

A rühm

Loe katkendid hoolega läbi ja otsusta, millisest raamatust on need pärit. Kirjuta lünka õige raamatu nimi ja autor.

Lisaks kirjuta (töölehe vasakusse äärde katkendi kõrvale), millised tegelased sulle nendest raamatutest veel meelde jäid.

1) ………………………………………………………………..

Nublu käis tuletõrjujatega kõikjal kaasas. Loengusaalis, ma kardan, jäi talle küll vist mõni asi arusaamatuks, kuid selle puudujäägi tegi ta tasa agarusega väliõppustel. Eriti meeldis Nublule, kui tuletõrjujad rullikeritud voolikut lahti viskasid. Ta jooksis siis rulliga seni kaasa, kuni sai vooliku hammaste vahele ja võis seda sikutama hakata.

Häirekella tähenduse õppis Nublu mõne päevaga selgeks. Ja siis oli nii, et vaevalt said kellad tirisema hakata, kui Nublu juba punuma pistis. Alati ei jõudnud ta garaaži küll kõige esimesena. Ärgem unustagem, et tema pidi treppe mööda sibama, sellal kui tuletõrjujad kasutasid laskumisposte. Kuid viimaseks ei jäänud Nublu ka enam mitte kunagi.

2) ………………………………………………………………..

MIDA PÄTU ARMASTAB?

Pätu armastab pahandusi. Neid armastab ta lausa kohutavalt. Umbes niisama palju kui Piia jäätist või Kaur jäähokivõistlust. Või isegi natuke rohkem. Pätule meeldivad isegi PISIKESED PAHANDUSED, aga SUURI PAHANDUSI ta lausa jumaldab. KOLE SUURED PAHANDUSED on muidugi veel paremad, aga neid tuleb siiski väga harva ette, nii harva, et pole enam meeleski, millal viimane kord oli. KOLE SUUR PAHANDUS on siis, kui isa lubab püksirihma võtta. Tegelikult ta ainult lubab. Võib – olla saab isa aru, et õigupoolest peaks rihma andma hoopis Pätule, kes kusagil pimedas toanurgas itsitab.

3) ………………………………………………………………..

Pisik tormaski ülepeakaela oma majast välja ja puges Sööbiku juurde. Oli ka viimane aeg. Vaevalt oli ta sabaots ukse vahele kadunud, kui kole hambahari sealt mühinal mööda tuiskas, nii et vett ja vahtu pritsis otse mehikeste majja.

“Ptüi! Ptüi! Kui õudne! Olen sellest hirmsast hambapastast peaaegu lämbumas!” kirus Sööbik läkastades ja sülitades.

“Uh, missugune kohin ja mühin!” ütles Pisik hädiselt.

“Ptüi, ptüi!”

“Lõpuks ometi jättis järele.”

“Ei tea, kas võime välja hiilida?” küsis Pisik.

“Ole ainult ettevaatlik,” hoiatas Sööbik ja siis paotasid nad ukse.

4) ………………………………………………………………..

Tihedas sajus kihutas mööda teed kollane autopõrnikas. Vihmast hoolimata oli ta meel rõõmus ja muretu. Miks ta ei oleks pidanudki rõõmus olema! Kollase autopõrnika perenaine oli võtnud töölt terve nädala vabaks, et oma põrnikaga ringi sõita.

Autopõrnikas ei raatsinud minutitki raisata. Ta tahtis sõita hästi kiiresti, et jõuaks käia võimalikult paljudes kohtades. Kollane autopõrnikas kihutas läbi loikude, kuidas aga rattad võtsid. Vesi muudkui lendas kõrges kaares igale poole laiali, ent autopõrnikas ei vaadanud ei paremale ega vasakule.

5) ………………………………………………………………..

Londiste ärkas selle peale, et päike talle aknanurgast taskulambiga valgust silma plõksutas. “Täna tuleb ilus ilm, aken tehakse lahti ja ma võin päev läbi vahtida, mida põnevat väljas sünnib,” mõtles Londiste, pilgutas oma väikesi silmi, plaperdas kõrvadega, sirutas kõik neli jalga koos tekiga lae poole ja pidi juba heast meelest pasundama, kui talle meenus, et ta pole päriselevant, vaid mänguelevant ja ükski mõistlik mänguelevant ei pasunda enne, kui on teinud hommikuvõimlemist ja end külma veega karastanud.

Loetle nende raamatute pealkirjad, mille autoriks on välismaa kirjanik.

………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………

Milline nendest raamatutest meeldib sulle kõige rohkem ja miks?

…………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………