AED-PÕÕSASLIND
Sylvia borin borin

Aed-põõsaslind on ühtlaselt pruunikashall väike linnuke heledama alapoolega. Rahutu ja püsimatu linnuna hüpleb ta pidevalt putukaid otsides rohttaimestikus, põõsas või ka kõrgel puuvõras ringi. Ei ole just arg, küll aga ettevaatlik.
Toiduks on mitmesugused putukad, enamasti mardikad ja nende vastsed. Suve lõpul sööb ka marju. Toitu otsib okstelt ja lehtedelt, vahel ka rohttaimedelt ja maast.
Laul.
Aed-põõsaslinnu laul on üks meeldivamaid linnulaule. See on kiire ja ühtlane vile, mis meenutab kivide vahel tõtleva mägiojakese vulinat.
Lind laulab 2-10 sekundit, sellele järgneb niisama pikk paus. Mõnikord hommikutundidel võib laul kesta 1 minuti.
Laulu esitab ta tavaliselt 5-10 meetri kõrgusel lehtpuuvõras, hüpeldes oksalt oksale. Hommikul alustab aed-põõsaslind laulu aohämaruses. Pärast keskpäeva on laul loid, lakates veidi enne päikese loojumist. Laulmine lakkab 20. juuli paiku, harva laulab mõni isend veel hiljemgi.
Aed-põõsalinnu kutsehüüd on mahedalt täksiv "tak tak" või tugevam "tsek".
Saabumine.
Aed-põõsalinnud saabuvad meile 15.-20. mai paiku, isalinnud veidi varem kui emalinnud. Eestis on see liik levinud lehtmetsades, lehtvõsades, parkides ja aedades.
Pesa.
Isalind ehitab enne emalinnu saabumist mängupesi. Hiljem püüab ta saabuva emalinnu tähelepanu köita mängupesade näitamisega. Pesal seistes ja sügavalt kummardudes näitab ta emalinnule noka vahel pesamaterjali, lendab oksale ja kergitab ühe tiiva otsekui purje püstloodis üles.
Isalind ehitab viimistlemata mängupesi enne emalinnu saabumist ja mõnikord hiljemgi. Pärast otsustab nähtavasti emalind, milline neist mängupesadest pärispesaks saab. Seejärel ehitatakse pesa ühiselt edasi. Selleks kulub 6-11 päeva.
Pesa ehitavad linnud noore puu otsa, kõrge puu alumistele okstele või, põõsasse või rohttaimestikku. Pesa ei ole okste ega kõrte külge punutud, vaid toetub neile vabalt.
Pesa on korratu ja kohev rohukõrtest kokkukuhjatud poolkerakujuline ehitis.
Munakurn.
Täiskurna võib leida juuni algusest juuli lõpuni. Täiskurnas on 4-6 muna. Munad on valkjad, hallide ja helepruunide laikudega.
Haub peamiselt emalind, keda isalind vahetevahel välja vahetab. Enamasti aga laulab isalind pesa ümbruses ja valvab pesapaika. Haudumine kestab 11-14 päeva.
Pojad.
Poegi toidavad vanalinnud putukatega. Häirimise korral võivad pojad juba 7. elupäeval pesast hüpeldes põgeneda. Tavaliselt aga väljuvad nad pesast 10.-12. päeval. Kuid ka siis ei oska nad veel lennata ning peituvad okstesse ja lehestikku. Vaenlase lähenemisel teesklevad vanalinnud tihti vigast, mõnikord peituvad aga põõsastikku ja häälitsevad erutatult.
Lahkumine.
Aed-põõsaslind lahkub augustis, üksikuid linde võib näha veel septembriski. Rändab öösel. Talvitusalad asuvad troopilise Aafrika metsades ja Lõuna-Aafrika savannides.

L. Rootsmäe, H. Veroman. Eesti laululinnud. - Tallinn: VALGUS, 1974. - Lk. 115-118.