AHNEPÄITS

Hundipapa ja hundimamma õpetasid hundikutsikale jahikunsti. Esialgu oli õppus nagu mäng või müramine. Kui kutsikas vanemaks sai, mindi üheskoos metsalagendikule. Seal nosisid rohtu kitseema ja kitsetall. Nüüd oli tegemist juba tõsise õppusega. Vanad hundid jäid põõsastesse passima, kutsika saatsid talle tabama. Roomates vargsi kõrges rohus, jõudis kutsikas juba kitsedele õige lähedale. Äkki tõstis kitseema pea üles, ajas ninasõõrmed puhevile ja pistis hoiatavalt häälitsedes jooksu. Tall pages teisele poole. Kutsikas hüppas ja oleks talle kohe kätte saanud. Kuid ta pidas paremaks silgata suurele kitsele järele. Kitseema andis tagajalaga tubli matsu kutsikale vastu pead. Kutsikas käis uperkuuti ja kukkus kiunuma.

Ehk ütlesid hundipapa ja hundimamma pärast oma pojale: "Oh sind ahnepäitsu! Said nüüd õpetust, et endast tugevam jäta rahule."

 

Täheke nr. 9 / 1970