HAAB
Hendrik Relve

Haaba tunned lehest. See on ümmarguse labaga ja labast pikema varrega. Vähimgi tuuleõhk lööb säärase lehe laperdama. Haab habiseb ka siis, kui teiste puude lehed paigal püsivad. "Väriseb kui haavaleht", öeldakse inimese kohta, kes kardab. Mida siis haaval karta on? Vanarahva seletust mööda olla haab ennemuiste hakkama saanud mingi häbiväärse teoga, mis teda siiamaani vaevavat. Mis tegu see oli, pole täpselt teada. Seletatakse mitmeti. Näiteks, et haab ei varjanud hädasolijat, kes kurjade inimeste eest metsa pages. Või et haab olnud kunagi tütarlaps, kes reetis oma ema ja seetõttu vabisevate lehtedega puuks moondati. Üks seletus kõneleb, et haavast tehtud Jeesuse ristipuu...
Üht tavalist metsas kasvavat haaba ähvardavad elu jooksul mitmesugused ohud. Noorte haavapuude kurjemaid vaenlasi on haavasikk. Haavasikk on sõrmeotsa pikkune putukas. Tema hallikasroheline kuub sarnaneb värvilt haavakoorele. Tema tundlad on niisama pikad kui putukas ise. Haavasiku tõugud uuristavad puudesse käike. Kui vaevalt käsivarre-jämedustesse haavatüvedesse on alt üles uuristatud sõrmejämedused käigud, jäävad puukesed põdema ja surevad. Vanemate haabade ohtlikem kahjustaja on haavataelik. Haavataelik on seen, mis tekitab haavapuus südamemädanikku. Tüvi muutub hapraks ja murdub mõne kangema tormi-iiliga. Sellest, et haab on nakatunud seenehaigusesse, saab aru seene viljakehade järgi tüvel. Haavataeliku viljakehad näevad välja justkui mustad kabjad. Leidub vähe vanu haavatüvesid, kus ühtegi haavataeliku viljakeha silma ei hakka. Haabu ohustavad veel ka neljajalgsed. Kui kellelegi on nimeks antud haavikuemand, siis on selge, et tollele olevusele haavapuu juures miski maitseb. Jänesest veel enam koorib haavatüvesid põder. Koorimisjälgede järgi tüvel on hõlbus vahet teha, kumb neist kahest on puu kallal käinud. Põder tõmbab koort ligi kahe meetri kõrguselt pikkade siiludena, jänes närib mõnekümne sentimeetri kõrguselt maapinnast tüve ühtlaselt paljaks. Kui puukoor kogu tüve ümbert rõngakujuliselt võetud, on puul ots käes. Loodusteadlased on selgitanud, et haavakoort eelistavad metsloomad teiste puude koortele sellepärast, et see on kõige toitvam. Haavapuit on eelistatud toit putukatele ja seentele suurelt osalt seepärast, et see on hästi pehme ja järeleandlik.
Hakka või arvama, et haab seepärast värisebki, et tal nõnda ohtralt elu kallale kippujaid on.
Pean haaba meie metsapuudest kõige jutukamaks. Tema lehtede hääl kandub metsas kaugemale kui teistel lehtpuudel ja eristub neist selgesti. Haava võra all seistes tundub kord, nagu sajaks lehtedele raskeid vihmapiisku. Kui veel kauem seista ja pingsalt kuulata, hakkab tunduma, et haab püüab sulle midagi edasi ütelda. Võib-olla tahab ta ära rääkida, mida ta päriselt kardab, mis teda vaevab. Kui vaid jätkuks kannatust kuulata. Haab juba kõnelemast ei väsi.
TÄHEKE. 1990/8.