| Hallid pallid Tumehallid sulepallid valgel lumel hüplevad. Siuhti-säuhti, viuhti-väuhti käivad alla-üles nad. Alla-üles, sinna-tänna. Seljas tiivad, taga hännad. Nüüd nad koos kõik kubinal. Siis nad jälle tulist valu hooste ees ja laste jalus veerevad kui ubinad. Iga ubin, nii et vubin kõikjal jaol ja kõige ees: lipsti-lupsti, vipsti-vupsti- kõige tähtsam asjamees. Puhevil ja kohevil ja töös ning toimes vara, hilja. Kuigi tilluke kui tirts, aga julge ja vapper- kassi Antsugagi tapleb: "Mis sa! Kus sa! Siut-siut-sirts!" Tumehallid sulepallid valgel lumel hüplevad. Siuhti-säuhti, viuhti-väuhti- käivad alla-üles nad. Kes need on, need tumehallid, tumehallid sulepallid kohevil ja karvased? Need või?... Need on rõõmsameelsed, rõõmsameelsed, kärekeelsed värvukesed - varblased. Raamatust M. Veetamm "Sulepallid" |