Hallid pallid

Tumehallid
sulepallid
valgel lumel hüplevad.
Siuhti-säuhti,
viuhti-väuhti
käivad alla-üles nad.
Alla-üles, sinna-tänna.
Seljas tiivad, taga hännad.
Nüüd nad koos kõik kubinal.
Siis nad jälle tulist valu
hooste ees ja laste jalus
veerevad kui ubinad.

Iga ubin,
nii et vubin
kõikjal jaol ja kõige ees:
lipsti-lupsti,
vipsti-vupsti-
kõige tähtsam asjamees.
Puhevil ja kohevil ja
töös ning toimes vara, hilja.
Kuigi tilluke kui tirts,
aga julge ja vapper-
kassi Antsugagi tapleb:
"Mis sa! Kus sa! Siut-siut-sirts!"

Tumehallid
sulepallid
valgel lumel hüplevad.
Siuhti-säuhti,
viuhti-väuhti-
käivad alla-üles nad.

Kes need on, need tumehallid,
tumehallid sulepallid
kohevil ja karvased?
Need või?...
Need on rõõmsameelsed,
rõõmsameelsed, kärekeelsed
värvukesed - varblased.

Raamatust M. Veetamm   "Sulepallid"