HARAKAS

 

Küllap sa tead jutte kavalast harakast, kes aina kuulavat teiste jutte pealt ja kaebavat edasi. Harakal on uhke kuub ja kena pikk saba, aga teda ei sallita tõesti. Inimesele ei meeldi tema häälgi. Harakas teeb oma tembu ära, keksib eemale ja naerab sulle näkku. Teised linnud peavad teda ka oma vaenlaseks. Ega see vale polegi. Linnumunade peale on ta niisama maias kui vares.

Harakale meeldivad igasugused läikivad asjad. Kui ta õues või aknalaual lusikat või mänguasja näeb, on see kohe kadunud. Keegi ei tea, miks talle meeldib varastada. Võib-olla on ta lihtsalt uudishimulik.

Harakas on hea pesaehitaja. Pesa on nagu suur pall puuokste vahel. Okstest ja risust ehitatakse isegi katus peale. Savist pesalohku kantakse sulgi ja rohtu. Nii on harakapoegadel soe ja pehme olla. Soojust on neile tarvis, sest nad tulevad munast välja päris paljalt. On täiesti väetid, mitte nagu kanapojad, kes pärast munast koorumist kohe ringi siblivad.

Rein Saluri "Linnud"