HARILIK HIIRHERNES
A.Raitviir

Südasuvisel niidul õitseb läbisegi palju taimi. Mööda valgete õitega mägiristiku puhmikut ronib üles harilik hiirhernes, et temagi sinakaslillad õiekobarad maapinnalt kõrgemale saaksid ja paremini silma paistaksid. Nii näeme korraga koos kahte liblikõielist taime, mille arvukaid sugukonnakaaslasi kasvab suviti väga palju meie aasadel ja niitudel. Sugukonnale on andnud nime õie kuju, mis meenutab liblikat. Õie kroon koosneb ülemisest eredalt värvunud suurest purjest, kahest külgmisest tiivast ja alumistest kroonlehtedest kokkukasvanud laevukesest.

Niimoodi on ehitatud nii suured, üksikuna silmatorkavad õied nagu mets-seahernel, kui ka väikesed, tihedatesse õisikutesse koondunud õied nagu koldrohtudel või ristikutel. Harilik hiirhernes on meil üks harilikumaid liblikõielisi. Tema tihedaid paljuõielisi õiekobaraid võib näha suvi läbi juunist kuni septembrini niidul ja metsas, põllupeenral ja aiaservas. Kui hiirhernes kasvab madalate hõredate taimede keskel, siis ta vars lamab, kui aga ta kõrval on kõrge tugeva varrega taimi, siis võib ta neid mööda ronida köitraagude abil kuni meetri kõrgusele.

 

A.Raitviir. Suvelilled. - Tallinn: Valgus, 1979. - Lk. 10.