HUNT
Fred Jüssi

Ära usu hundijuttu - hundil on need hullud jutud…

Vanarahval ei olnud hundisse sugugi usku ega ole seda tänapäeva inimeselgi. Ikka arvatakse, et surnud hunt on see kõige parem hunt, sest tema ei tiku lambakarja ega kimbuta teisi metsloomi. Nüüd vähemalt ei kardeta hunti enam nii hullupööra kui vanasti. Ennemalt ei julgenud inimesed isegi hundi nime suhu võtta, et kui hundist räägid, siis ta tulebki. Kõnekäänd "Räägi hundist - hunt aia taga" ongi neist aegadest pärit. Sellepärast kõneldi võsavillemist, kriimsilmast, Püha Jüri kutsikast, hallivatimehest, lambavargast, aga mitte kunagi hundist.

Muidugi on hunt tugev ja osav murdja, kes lambakarja keskele sattudes ei mõista nalja ning metsas võtab kitse- ja jäneserahva seas kümnist. Aga hunt ei murra siiski lõbu või viha pärast, sellepärast, et tingimata tahab kedagi murda. Hunt murrab kõhu täiteks. Rohusööjad kodu- ning metsloomad on lihtsalt hundi toit. On isegi tarvilik, et hunt rohusööjaid metsloomi murraks, sest siis talitab ta metsloomadega niisamuti kui metsamees, kes võtab kirve ning raiub välja kidurad ja haiged puud, et tervetel oleks rohkem ruumi kasvada ja et haigete haigused neile külge ei hakkaks. Ka loomariigis on omad haiged ja põdurad, need siis kõigepealt langevadki hundi roaks.

Meie metsades on hunte praegu ülearu palju, sellepärast peetakse meil ka hundijahti. Nendes maades, kus hunte vähe, on nad koguni looduskaitse all.
Elukommete poolest on hunt hoopis huvitavam ja arukam loom kui näiteks metskits või metssiga. Teadlased, kes uurivad loomade keelt, on leidnud, et hundid oskavad mitmel moel üksteisele teateid edasi anda. Näiteks eri viisil ulgudes teatab üks hunt teisele kauge maa taha jahiloomade, teiste huntide või koguni inimeste liikumisest. Huntide karjaelus maksavad omad kindlad seadused, mida austatakse ja väga rangelt täidetakse. Loodusrahvad - eskimod ja indiaanlased - tundsid hästi huntide elukombeid ja keelt ning said neid jälgides palju tarvilikku teada sündmustest oma jahimaadel.

Inimesele hunt metsas kallale ei tule. Kui tuleb, siis on hunt hull. Kunagi oli aeg, kus näljased hundid karjadena ringi hulkudes ka inimesi murdsid, aga tänapäeva hundid kardavad inimest. Olen minagi metsas mitu korda hunti näinud ja ikka on hundid minu eest minema pagenud, mis sest, et käin metsas püssita. Need metsaretked, mil olen huntidega kokku trehvanud, jäävad alatiseks meelde. Hunti ei näe ju nii sageli kui näiteks reinuvader rebast. Hunti on põnev kohata, sest hunt, kui metsas elab, muudab selle huvitavaks nagu teised suured loomad. Laaned, kus ei ela suuri loomi, jäävadki vaeseks ja igavaks.

Täheke nr.9 / 1977