KANAKOOLE
A.Raitviir

Niiske ja huumusrikka pinnasega lehtmetsades, aga ka jõeäärsetes võsastikes ning parkides kasvab kohati hulgaliselt kanakoolet. Tema südajad lehed katavad maapinda tiheda vaibana ja nende vahelt tõusevad kuldkollaseid õisi kandvad varred. Esimesel pilgul võib kanakoole meenutada varsakapja, eriti tänu mõnevõrra sarnastele lehtedele. Lähemalt vaadates aga näeme, et taimede õied on üsnagi erinevad. Kanakoolme õiel on kolmest tupplehest koosnev tupp ja kroonlehti on kaheksa või rohkem. Kui kanakoole maast üles tõmmata, siis näeme, et osa juuri on muguljalt paksenenud. Muguljuurtesse kogutud toitained võimaldavad taimel vara õitseda. Kanakoolme seemned valmivad ja idanevad halvasti. Seepärast on ta abiks võtnud vegetatiivse paljunemise tillukeste sigisibulate abil, mis valmivad juurmiste lehtede kaenlas. Kanakoolme noori lehti on tarvitatud salatiks, kuid et taim on mürgine, siis ei saa seda soovitada.

A.Raitviir. Kevadlilled. - Tallinn: Valgus, 1977. - Lk. 12.