KARU
Fred Jüssi

Oled sa kuulnud karuoti talveunest?
Karu on maias loom. Ta armastab väga mett ja muudki magusat. Nagu sa tead, on ka uni hästi magus. Iseäranis magus on uni talvehommikul, kui väljas on pime ja külm. Võib-olla sellepärast ei raatsigi karu siis pesast välja tulla, vaid magab terve pimeda talve kuni kevadeni, mil hommikud jälle valgeks lähevad ja soe päike hakkab lund sulatama.

Karu heidab magama oktoobrikuus ja tõuseb märtsis - aprillis. Vanarahvas arvas, et küünlapäeval keeravat karu pesas teist külge. Küünlapäev on veebruari alguses. Jaanuarikuus, kõige külmemate pakaste aegu, sünnivad emakarul pojad. Aga kui karu talveunest üles ajada, jääb ta pahuralt mööda metsa ringi hulkuma. Et sel ajal marju, pähkleid ja seeni kuskilt võtta ei ole, siis hakkab karu näljaga teisi metsloomi murdma. Poegadest, kes üksi pessa jäävad, ei kasva karusid - külm võtab ära. Sellepärast ei tohi karu talveund segada.

Karusid elab Eestimaal umbes paarsada. Põtru näiteks on neli-viiskümmend korda rohkem. Sellepärast nähakse põtru metsas sageli, aga karusid õige harva. Kas sa oled metsas karu näinud? Vist ei ole. Mina käin palju metsas, aga olen seal mesikäppa kohanud üheainsa korra. See oli Alutagusel, kus karusid meil kõige rohkem elab.

Kardaksid sa karu, kui ta sulle metsas vastu tuleb? Mina ei tea, kas ma kardaksin või ei. Kui ta just vastu tuleks ja me mõnel kitsal teel kokku saaksime, siis kardaksin vist küll. Aga seda ei juhtu, sest karu kuuleb ju, kui inimene tuleb, ja jookseb pakku. Karud kardavad inimesi, kuigi on ise nii suured ja tugevad.

Inimene karu eest ära joosta ei jõuaks. Hobunegi ei jõuaks, nii kiire jooksja on ott, kuigi ise suur ja pealtnäha kohmakas. Ta on ka hea ronija. Mõnikord käib kõrgel puude ladvas ja kriibib tüvedele oma küünejälgi. Neid teeb ta sinna selleks, et teised karud näeksid ja teaksid, et siin juba elatakse.

Miks karu on mesikäpp? Sellepärast, et ta peab lugu maiusest. Kui mõne puu sees metsas mesilased elavad, ronib karu puu otsa ja lõhub tüvesse nii suure augu, et käpp sisse mahub. Siis topib käpa puusse ja pärast limpsib magusat käppa. Nii ongi ta mesikäpp! Räägitakse, et karu talvel magades käppa imevat. Kui käpp sügeleb, siis ehk imebki, kes teda sinna pessa näeb.

Karu on hullupööra tugev loom, kuid südame poolest hea. Ei tee kurja kellelegi, kui talle just kallale ei kiputa. Aga oma poegi kaitseb küll. Juhtud sa metsast karupoja leidma, siis anna jalgadele valu, sest tema ema võib kuskil ligidal vaarikaid või mustikaid nosida. Vanasti peeti karudele jahti. Nüüd enam ei peeta. Meil nagu mujalgi Euroopas on karu looduskaitse all.

Täheke nr. 12 / 1977