KASSITAPP
A.Raitviir

Harilik kassitapp on üks meie floora vähestest vääntaimedest - rohtsetest liaanidest. Tema kuni meetripikkused varred harunevad rosetina juurekaelast ja kui nad mingit tuge ei leia, siis kasvavad lihtsalt maas lamades. Leidnud aga püstise toe, väänduvad nad selle ümber. Varte küljes on pikkadel roodudel piklik-kolmnurksed lehed, lehtede kaenlas aga pikaraolised, kuni kolme ja poole sentimeetrise läbimõõduga lehterjad õied. Õie värvus muutub valgest õrnroosani, rood on alati tumedamalt värvunud. Kassitapu õied on küll üsna nägusad, aga põllul ja aias on ta tülikas umbrohi, mille vastu on raske võidelda. Tema päriskodu on jõgede kaldavõsastikes, seal on ta ka lopsakama kasvu ja suuremate õitega kui kuivemal kohal kasvades. Eestis kasvab veel teinegi kassitapuliste sugukonna esindaja - tara-seatapp. Ta meenutab kassitappu, on aga temast palju suurem, kuni kolme meetri pikkuste varte ja kuuesentimeetriste, enamasti valgete õitega. Seatappu võib sageli leida aedades, kus ta väändub marjapõõsaste ümber.

 

A.Raitviir. Suvelilled. - Tallinn: Valgus, 1979. - Lk. 23