KÄBLIK
Troglodytes troglodytes troglodytes

Pöialpoisi kõrval on käblik meie kõige väiksem laululind. Tal on väike jässakas keha ja lühike püstine saba, mis hoiab alati püsti. Ülapool on tume roostepruun, tumedama viirutusega, alapool kurgu alt kuni keskkõhuni kreemjas. Käbilik on üks kõige vilkamaid ja väsimatuid metsalinde. Ometi jääb ta paljudele inimestele märkamatuks. Käblik elutseb metsaaluses oksarisus ning oskab end igasse prakku ära peita. Peale selle on ta nii väike, et ei ärata tähelepanu, kuigi laulab ja hoiatab valjusti iga hädaohu korral. Käbliku lend on lühike, vuristav, kiire ja kulgeb maapinna ligi. Võõraste liigikaaslaste suhtes on üsna sallimatu.
Toitu otsib käbilik metsa alt, põõsastelt, risuhunnikuilt ja puudelt. Sööb väiksemaid putukaid, ämblikke ja limuseid. Sügisel ja talvel toitub vähesel määral ka marjadest ja seemneist.
Laul.
Käblik laulab mõnel kõrgemal kännul või risuhunniku kõrgemail oksal, vahel ka põõsa või väiksema puu ladvas, harva isegi lennul. Laul on lõikavalt vali ja hoogne. Käblik laulab: "Tiitat - piits - tida - tiitat - tsrrrrrrrrrr - piits". Käblik hakkab laulma umbes tund aega enne koitu. Linnuke laulab agaralt ka päeval ning võib laulda koguni õhtuvidevikuni. Lauluperiood kestab tavaliselt varakevadest kuni juuli lõpuni.
Käbliku kutsehüüd on hele ja terav "tik - tsik - tik". Hoiatushüüd täristav "tserr" või "trrr".
Saabumine.
Olenevalt ilmast saabub ta meile märtsi lõpul või aprilli algupoole, arvukamaks muutub siiski alles aprilli teisel poolel.
Elupaik.
Pesitseb metsades ja tihedates padrikutes. Asustab ka puisniite, metsistunud parke, kalmistuid ja aedu.
Isalinnud paarituvad 2 - 3 emalinnuga. Kevadel kohe pärast saabumist hõivab isalind umbes hektarisuuruse maa-ala ja hakkab seda teiste isalindude eest kaitsma.
Pesa.
Pesa ehitab isalind. Enne emalinnu saabumist ehitatakse mitu pesa, mõnikord jäetakse osa neist pooleli. Iga pesa ehitamiseks kulub 1-2 päeva. Lõpuks valib kohalejõudnud emalind neist ühe, vooderdab selle sulgedega ja muneb sellesse kurna. Ülejäänud pesad jäävad tühjaks.
Pesa ehitatakse tavaliselt madalale.
Pesa on suhteliselt suur kerajas ja kinnine ehitis väikese avaga külgseinas. Peamiseks materjaliks on roheline sammal. Väliskiht koosneb tihti ka kuivanud sõnajalalehtedest. Harvemini kasutatakse rohukõrsi ja peeni oksaraokesi.
Munakurn.
Täiskurnas on 5-8 muna. Täiskurna võib leida mai algusest kuni augusti esimese pooleni. Munad on valged, roostepunaste tähnidega.
Haub ainult emalind, kellele isalind sel ajal tähelepanu ei pööra. Isalind ei toida ega kaitse hauduvat emalindu. Haudumine nõuab 11-14 päeva.
Pojad.
Esimestel päevadel toidab poegi ainult emalind, hiljem hakkab seda tegema ka osa isalinde. Enamik isalinde küll poegade eest hoolitsemisega ei tegele.
Pojad lahkuvad pesast 14.-17. elupäeval. Seejärel hoiab pesakond ühte veel 10-12 päeva.
Lahkumine.
Lahkumine algab septembris. Samal ajal jõuavad meile ka põhjapoolt tulevad linnud. Ränne toimub peamiselt öösel. Üksikud käblikud jäävad aga kogu talveks meile, olles tavalisemad Lääne-Eestis ja läänesaartel. Arvatavasti talvituvad käblikud Euroopa kesk-, lääne- ja lõunapiirkondades.

L. Rootsmäe, H. Veroman. Eesti laululinnud. - Tallinn: VALGUS, 1974. - Lk.89-93.