Kevadpidu metsas


Tegelased: Päiksekiir, Lilled, Tõnu, Ene, Metsavana, Rohutirts, Karupojad,Jänesed, Liblikas, Lepatriinu, Pidulised.

Esimene pilt
Laval varakevadine õrnroheline mets. Lilled kummargil asendis kujutavad tärkavaid lilli.
Päiksekiir tuleb tantsusammul ja äratab uinuvaid lilli talveunest.
Päiksekiir (lauldes ja tantsides):
Ärka , lilleke väike,
paitab kevadepäike.
Unest üles nüüd virgu,
kasva, pikemaks sirgu.
Lilled hakkavad talveunest ärkama ja liigutavad end saatemuusika rütmis. Päiksekiir eemaldub kergel tantsu sammul.
Lilled(laulavad ja tantsivad):
Kui käes on kena kevade,
me talveunest ärkame.
Ja õitse siis puhkeme,
kui paistab kuldne päikene.

Teine pilt
Laval kevadeõites mets. Tõnu ja Ene lähevad metsa lilli noppima.
Tõnu(lauldes):
Tule, Ene , minuga,
lähme metsa kõndima,
linnulaulu kuulama,
kevadlilli noppima.
Võtavad käest kinni ja lähevad metsa.
Ene(plaksutab rõõmsas üllatuses käsi):
Oi kui palju siin on lilli,
ülaseid ja pääsusilmi.
Kaunimatest õitest ma
punun pärja ilusa.
Hakkavad mõlemad lilli noppima. Lilled käes, istub Ene ja hakkab pärga punuma. Tõnu ulatab talle lilli. Vähe aja pärast paneb vend kõik lilled õele sülle ja jääb teraselt kuulama.
Tõnu (ärevalt kuulates): Kuule, keegi krabistab.
Ene (tõuseb püsti, elavalt): Kus?
Tõnu: Kuula, seal puu otsas. (Näitab käega, siis märkab oravat ja kilkab rõõmsalt.) Oi, näe - orav!
Ene: Kuskohal?
Tõnu (näitab käega): Näe, seal oksal. Tule lähemale!(Võtab õel käest kinni.) Püüame kinni ja viime koju.
(lähevad puule lähemale.)
Tõnu (ärevalt): Ole tasa - oota , ma võtan maast kivi ja viskan. Ehk kukub siis alla ja saame ta kätte.
(Haarab maast kivi ja tahab visata.)
Ene(paluvalt tõmbab teda varrukast): Palun ära viska, ta saab ju haiget. Orav on ju nii armas loom.
Tõnu (poolpahaselt): Ah mis haiget, paraneb jälle ära. Las ma viskan . (lükkab õe kõrvale ja viskab suure hooga. Elavalt.): Ah, vastu jalga läks!
Ene (kurvalt): Oh, nüüd sa tegid talle küll haiget.
Tõnu(ärevalt): Aga kuhu ta jäi? Vist kukkus puu otsast alla. Tule ruttu, lähme otsime ta üles.
(Lähevad kaugele metsa.)

Kolmas pilt
Tulevad lapsed on ehmunud ja kurvad
Ene(kurvalt): Ei oska enam koju minna.
Tõnu(tõsiselt, murelikult): Ei oska jah, peame vist ööseks metsa jääma.
Ene: Miks sa viskasid oravat kiviga. Mina küll keelasin, aga sina ikka viskasid.
Tõnu: Ma tahtsin ju oravat kinni püüda ja koju viia.
Ene: Jah, aga ta jalg on nüüd haige ja valutab. Võib-olla me ei leiagi sellepärast koduteed.
Tõnu(tõsiselt, kurvalt): Võib-olla küll. Ma enam ei tee oravatele haiget. Oh, jalad on väsinud. Tule siia, Ene, ja puhkame natuke. (istuvad)
Ene(kurvalt): Ema ootab meid kodus. Aga meie ei oska enam koju minna.
Tõnu(kuulatades, ärevalt): Kuule, keegi tuleb!
Ene: Jah, tuleb.
Tõnu: Ei tea, Kes see on?
Ene: Võib-olla hunt(nutuselt.) Mina kardan.
Tõnu: Tule ruttu.(võtab õel käest kinni) lähme peitu.
(poevad põõsasse.)

Neljas pilt
Tuleb metsavana ja vaatab otsivalt ringi. Nähes lapsi põõsas, astub mõne sammu nende poole.
Metsavana(väga tõsiselt): Tulge siia, lapsed. Mina olen Metsavana. Ma jutustan teile midagi.
(lapsed tulevad kartlikult põõsast välja ja jäävad Metsavana ette seisma.)
Metsavana: Kui ma täna metsas jalutasin, leidsin ma puu alt haige jalaga orava. Mul oli väga kahju sellest väikeset oravast, kes enam hüpata ei saanud ja käpakest üleval hoidis. Teie tegite talle haiget, ta pidi teie eest põgenema, haige jalaga oksalt oksale ja puult puule hüppama, kuni ta väsimusest nõrkes ja puu alla maha kukkus.
Tõnu: Pai Metsavanake, mina tahtsin oravat kinni püüda ja koju viia. Sellepärast ma viskasin teda kiviga.
Metsavana (tõsiselt): Orava kodu on metsas. Siin saab ta lõbusalt oksalt oksale hüpata, endale toitu otsida ja poegade eest hoolitseda. Orav on väga kurb, kui ta peab oma armsast metsast lahkuma.
Lapsed(lauldes): Armas metsavanake, südamest sind palume! Paha tegu andesta ja meid koju juhata. Haiget oravale me enam iialgi ei tee!
Metsavana: Olete tublid, et oma pahateost õigesti aru saite. Head aega, lapsed. Ma hakkan nüüd minema.
(Tahab hakata minema.)
Lapsed(paluvalt): Pai metsavana, võta meid kaasa ja vii koju ema juurde.
Metsavana: Viiksin küll, aga mul ei ole praegu aega, pean kiiresti kevadpeole ruttama. (Mõtleb pisut.) Aga tulge minuga kevadpeole kaasa!
Lapsed: Tuleksime küll, aga ema ootab.
Metsavana: Ärge muretsege, saadan lepatriinuga emale teate, et olete meie pool.
Lapsed(rõõmsalt):Jah, tuleme,tuleme!

Viies pilt
Metsalagendik. Metsavana tuleb lastega.
Metsavana: Nüüd, lapsed, olemegi kohal ja kohe algab lõbus kevadpidu.(Võtab vöölt kuldse pasuna ja laulab pasunaga tara-raa puhudes.)
Nüüd võtan kuldse pasuna, tra-raa-raa,
ja hüüan üle metsa, maa: tra-raa-raa,
kõik minu juurde tõtake, tra-raa-raa,
ja kevadpeole rutake, tra-raa-raa!
(Tulevad rohutirts ja karupojad.)
Rohutirts (lauldes): Olen väike pillimees, astun rõõmsalt kõige ees.Lõbusasti tahan ma täna teile mängida.
Karupojad (laulavad ja tantsivad):
Müta, mata, metsast tulen,
lõbus väike karu olen.
Rõõmsalt kukerpalli löön,
maitsvat kärjemett ma söön.
Vinta, vänta, tantsin ma,
nii et mütsub metsas maa.
(istuvad poolkaares maha.)
Metsavana: Tublid karupojad! Lõbusasti laulate ja toredasti tantsite. Aga kes sealt hüpates
tulevad? (Näitab käega.)
Rohutirts: Need on ju jänkupoisid lõbusad, kes hüpates sealt tulevad.
Jänesed (lauldes):
Jänes pikk-kõrv olen ma
väikse tuttis sabaga.
Väledasti jooksen ma,
lippan võidu tuulega.
Oh-oh-hoo ja ah-ah-haa,
kätte keegi mind ei saa!
(liblikad tulevad tantsides ja lauldes.)
Liblikas (tantsides):
Üle õitsva aasa lendan,
lillelt lillele ma rändan.
Hõljun, liuglen, liblik väike,
säran kaunilt kevadpäikses.
Pidulised (plaksutavad lõbusalt käsi): Oi, küll see oli ilus tants.
Lepatriinu tuleb kiirelt lennates. Jõudnud kohale, astub piduliste keskele ja laulab.
Lepatriinu (kelmikalt):
Mõistatage, pidulised,
kes see väike tiivuline,
kellel kuub on lapiline,
punakirju täpiline.
Pidulised (lõbusalt lauldes):
Sulle kohe vastame,
sind me hästi tunneme.
Lepatriinu oled sa
punakirju kuuega.
Ene ja Tõnu (lähevad lepatriinu juurde ja küsivad): Lepatriinu, kas sa ütlesid meie emale, et me oleme kevadpeol?
Lepatriinu: Jah, lapsed, ütlesin küll, kuid tulles juhtus mul äpardus.
Pidulised (uudishimulikult): Mis sul siis juhtus, lepatriinu, jutusta!
Lepatriinu (lauldes, matkides sõnadele vastavat liigutusi):
Teel kiirest lennust väsisin
ja lepalehel puhkasin.
Siis tahtsin peole tulla ma,
jäin aga lehel tukkuma.
Pidulised (lõbusalt naerdes): Oh sa, lepatriinuke, või jäid lehel tukkuma.
Metsavana (lauldes): Astume nüüd tantsuringi. Võtame kõik kätest kinni. Kergel tantsusammul me haljal aasal hõljume.(Moodustatakse tantsuring ja algab ühine tants.)
Kõik pidulised (lauldes ja tantsides):
Linnud rõõmsalt laulavad,
lilled aasal õitsevad.
Õrnalt paitab soe tuul-
kevade on tulnud ju!
(Mäng lõpeb lõbusa ühistantsuga. Keskel tantsivad Tõnu, Ene, Metsavana ja lepatriinu. Karupojad tantsivad kohmakalt, aimates järele teiste piduliste tantsuliigutusi.

Kasutatud kirjandus: raamat:"Kevadpidu metsas."