KIIVITAJA

 

Kui lõoke lõõritab, võib samas põlluserval veel üht kevadlindu näha. Ta on küll üsna vilets laulja, jääb aga kohe meelde. Kiivitajal on naljakas välimus ja veel naljakam lend. Ta viskleb õhus nagu riideräbal tuules ja karjub kiledalt: ,,Kiie-vit!" Muud häält ta ei oskagi. Selle naljaka lennu ja karjumisega lendab ta igale tülitajale julgelt vastu ja võib mõne isegi ära ehmatada. Niimoodi kaitseb ta oma pesa. Varesed ja muud vargad saavad mätta otsast pesast kergesti kiivitaja munad kätte ja seepärast peab ta kõva häält tegema.

Kui aga traktorid ja muud masinad põllule tulevad, jääb sinna vähe kiivitajate ja teiste lindude pesi järele. Inimese vastu ei aita kõva kisagi.

Rein Saluri "Linnud"