KÄO LILLED
Lemmi Jõe

Käo-liidet esineb Eestimaa taimenimetustes üsna sageli - seda kohtame tervelt kaheksa perekonna taimedel. Peale selle esineb liidet "käo" ka mitmete taimede rahvapärastes nimetustes. Võib päris kindlalt öelda, et kägu on olnud ristiemaks kõige suuremale arvule meie taimedest. Järgnevad kass, koer ja kurg, kes nimetavad ära viis taimeperekonda.
Mida kõike pole kägu taimedelt saanud? Keele ja päkad, kingad ning kannused, kübara ja põlle, kannid ja raamatud, kulla-karra veel pealekauba.
Peale varakevadist käopäkka võib looduses kohtuda käokanniga. Jaanipäeva paiku ehivad veel niitmata luhaheinamaid ning niiskemaid puisniite õrnad, narmastunud kroonlehtedega roosiõielised käokannid. Käokanni peetakse sageli ekslikult tõrvalilleks, mille kasvukohaks on hoopiski kuivad liivased nõlvad ja metsaservad.
Juulist septembrini võib teeservadel ja kraavipervedel silmata kollaseõielist käokannust. Seda peetakse mürgiseks taimeks. Käokannus on ebameeldiva lõhna ja maitsega, mistõttu loomad seda ei söö. Värsked taimed peletavad koguni oma lõhnaga kärbseid eemale. Nii et, kaunis lillekimp ja kärbsepeletaja üheaegselt - igatpidi sobilik suvisesse kodusse.
Käokuld on silmapaistev eredate sidrunkollaste õitega taim. Väikesed õied on koondunud kuni mõnekümneõielisesse peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis kuivadel liivastel kinkudel. Käokuld on võetud looduskaitse alla, et vältida tema ärakorjamist-kaevamist ravim- ning dekoratiivtaimena.
Meie kaheksateistkümnest orhideeperekonnast on kolm käonimelised: käokeel, käopõll ja käoraamat. Kõik meie orhideed kuuluvad looduskaitse alla.
Käokeeled (kahelehine ja rohekas) on rahva hulgas tuntud rohkem ööviiulitena. Nende tagasihoidlikud valged õied lõhnavad suveööl meeldivalt.
Käopõlled on orhideedest ühed tagasihoidlikumad. Suure käopõlle kahe munaja lehe kohal kõrgub ligi poolemeetrine vars, mille ülemine pool kannab rohekaid väikesi õisi. Suurt käopõlle võib kohata nii soostunud niidul, puisniidul kui ka erinevates metsades. Kõige haruldasem käolill Eestimaal kuulub käoraamatute perekonda. Lõhnava käoraamatu kasvukohti on Eestis kindlalt teada vaid kümmekond. Lõhnav käoraamat kasvab lubjarikastes allikasoodes ja soistel niitudel. Tema väikesed roosakad õied asuvad tihedas õisikus ja nende lõhn meenutab vaniljet. Harilik käoraamat on Lääne-Eesti niiskematel ja soostunud aladel paiguti üsna tavaline taim. Käoraamat kasvab oma perekonnakaaslastest veidi kõrgemaks, kuid õied on samuti roosad. Ka hariliku käoraamatu õied lõhnavad meeldivalt.

TÄHEKE. 1990/7.