KULDAVÄÄRT SÖÖGIISU
Eino Tali

Linnud lendasid ära. Rändlinnud rändasid soojale maale, paigalinnud läksid mujalt pesapaika otsima. Isegi varblased panid plehku. Meie maale ei jäänud enam ühtegi sulelist.
Tiivulised ja tiivutud putukad, siledad tõugud ja karvased röövikud rõõmustasid: "Mis nüüd viga pidu pidada!" Nad hakkasid hoogsalt paljunema. Ei olnud ju enam linde, kes neid oleksid ohjeldanud. Möödus sügis, talv ja kevad. Suvel tiirutasid õhus suured kärbseparved. Kogu maapind oli tihedalt kaetud kiirelt sibavate sitikate ja mardikatega, aeglaselt roomavate tõukude ja röövikutega. Puud ja põõsad olid paksult täis rohelisi ja musti lehetäisid.

Ja kõik need kahjurid aina sõid. Nad laastasid viljapõlde ja viljapuid, pistsid kinni kõik õied ja lehed. Nad hävitasid aedadest köögivilja ja aasalt rohu. Puud ja põõsad jäid haigeks ja surid. See oli kohutav…
Oh ei, nii see siiski ei olnud! Rändlinnud tulevad igal kevadel soojalt maalt jälle tagasi. Paigalinnud pesitsevad aasta ringi metsades ja aedades. Ja varblastel ei ole mõttessegi tulnud plehku panna. Meie maal on ju lindudel hea elada!

Lapsed ja täiskasvanud hoolitsevad lindude eest. Neile pannakse üles pesakaste ja talvel pakase ajal leiavad nad kehakinnitust söögilaudadelt.

Linnud kaitsevad metsi, põlde ja aedu kahjurite eest. Putukad, tõugud ja röövikud ei saa üldsegi pidu pidada.

Vaata tihaseid! Sügisel ja talvel lendavad nad viljapuudele. Tihased silmitsevad hoolikalt iga oksa ning otsivad koorepragudest tõuke ja putukamune. Tihane sööb päevas nii palju kahjureid, kui ise kaalub. Mõnikord sööb isegi rohkem. Poegade toitmise ajal hoiavad ema- ja isatihane puhtana 40 viljapuud. Kuldnokad toidavad poegi varavalgest hilisõhtuni. Algul kannavad isa ja ema poegadele väikesi putukaid, mõne päeva pärast toovad suuremaid vastseid, põrnikaid ja ussikesi. Kevade ja suve jooksul hävitab üks kuldnokapoegade pesakond nii palju kahjureid, et nendest võiks täis laduda kolm pesakasti.

Kiirelt õhus lennates püüab pääsuke päeva jooksul mitu tuhat kärbest. Suve jooksul hävitab üks pääsupesakond tohutul arvul putukaid. See arv on üks miljon ja seda kirjutatakse nii - 1 000 000. Ka kärbsenäpp on väga usin putukapüüdja.

Meie kõige väiksem lind on pöialpoiss. Ta kaalub kõigest nii palju kui viis kopikalist raha. Aga aasta jooksul korjab ta puudelt ja põõsastelt kümme korda rohkem putukaid kui viis - kuus pääsukest. Linavästrik toob poegadele igas tunnis 100 putukat. Suurel hulgal puukahjureid hävitab rähn. Kägu sööb tunnis 100 niisugust karvast röövikut, keda teised linnud halvaks peavad. Ohakalind, siisike ja vint on muidu seemnesööjad, kuid oma poegi toidavad nad putukatega. Ja ka vana varblane on kasulik lind. Talvel, kevadel ja suvel puhastab ta õunapuid ja marjapõõsaid röövikutest. Alles siis, kui kirsid on valmis või aed punab sõstardest, ei ole varblane aednikule meeltmööda.

Eks ole lindudel hea söögiisu! Kui sinul niisugune isu oleks, peaksid iga päev vähemalt 40 pätsi leiba ära sööma. Aga see on küll kuldaväärt, et linnud nii tublisti söövad ja oma poegi tublisti toidavad.

Täheke nr. 10 / 1976