KULDNOKK

 

Pärast pikka talve on kuldnokk äkki kohal ja kuulutab, et kevad on tulnud. See on kena pilt, kuidas kuldnokk raagus puuoksal tiibu saputab ja laulab, nii et kõik jäävad kuulama. Talvel oli kuldnokk soojematel maadel, kus talle süüa jätkus. Kõik rändlinnud lendavad talveks meilt ära ja tulevad kevadel tagasi pesa ehitama ja poegi kasvatama. Mõnel soojemal talvel jääb aga kuldnokk meile talvituma.

Kuldnokk teeb pesa vanade puude õõnsustesse. Kuna vanu puid kõigile ei jätku, teevad inimesed neile pesakaste. Kevadel tassib kuldnokk vana prahi pesakastist välja. Mõnikord on varblane kuldnoka pesakasti endale võtnud ja siis tehakse jõuga selgeks, kellele pesa jääb.

Emalind muneb pesasse neli või viis muna ja jääb neid hauduma. Kui pojad munast välja tulevad, läheb vanematel kiireks. Iga paari minuti tagant tuuakse poegadele putukaid ja tõuke. Kuldnokad aina vuristavad põlluserva ja pesa vahet. Lõpuks ronivad pojad pesast välja ning õpivad ise lendama. Nüüd tuleb palju linde parve kokku ja kui lähedal on mõni sõstrapõõsas või kirsipuu, tehakse see marjadest lagedaks. Sügisel algabki inimese ja kuldnoka vahel sõda. Kevadel oli kena laulja ja usin putukahävitaja, nüüd aga ori äkki inimese vaenlane. Pannakse põõsastele küll võrke kaitseks peale, aga kuri ollakse kuldnoka peale ikka. Siis tuleb jälle talv ja külmal ajal läheb viha üle. Järgmisel kevadel ajame jälle kaela õieli ja kuulame rõõmuga kuldnoka laulu. Mõnikord on unustamine hea asi.

Rein Saluri "Linnud"