LEPP
Hendrik Relve

Oled sa kunagi mõelnud, miks lepatriinu nimi on lepatriinu? Kas sellepärast, et ta on kuidagi lepapuuga seotud? Üldsegi mitte. Keeleuurijad on selgitanud, et sõna “lepp” on kunagi väga ammu olnud meie keeles sama tähendusega kui “veri”. Lepatriinut võiks seega kutsuda ka veretriinuks ja lepapuud verepuuks. Lepatriinu verev toon paistab ta kuuelt selgesti silma. Kus on aga punane värv lepapuul? See on peidus halli koore all. Kui lepatüvi vigastada saab, muutub haava koht peagi erkpunaseks. Saepuru, mis peale leppade saagimist maha jääb, on porgandpunane. Lepahalud paistavad puuriidast teiste seast silma oma oranzika tooniga. Just selle põhjendusega, et lepapuul on veri sees, austas vanarahvas leppi tihti kui pühasid puid.
Tegelikult austati pühapuudena küll ainult sangleppi. Eestis on nimelt kahte liiki leppi. Sanglepp, must lepp ehk rahvasuus ka emalepp, kasvab kuni 30 meetri kõrguseks ja elab umbes 150 aastat. Hall lepp ehk rahvasuus ka isalepana tuntud puu sirgub kuni 20 meetri kõrguseks ja elab kuni 70 aasta vanuseks. Kuidas nende liikide vahel vahet teha? Halli lepa leht on tipust terav, sanglepa leht sälguga. Nüüd, kui puud on raagus, saab vanemaid puid kõige hõlpsamini eristada koore järgi. Halli lepa koor on sile ja hallitooniline, musta lepa koor mustjas ja krobeline.
Halli leppa võib Eestimaa looduses kohata hoopis sagedamini kui musta leppa. Eriti vägevalt hakkasid lepavõsad meil laiutama pärast sõda. Maa jäi ju paljudes paikades inimestest päris tühjaks. Nii nagu eesti rahva ajaloos varemgi raskete aegade järel on juhtunud, kattusid mahajäetud põllud, heina- ja karjamaad kiiresti halli võsamerega. Hallist lepast sai kõige sagedasem lehtpuu meie looduses aru- ja sookase järel. Iseenesest pole põrmugi paha, kui muld lepiku all mõned aastakümned puhata saab. Lepajuured koguvad mulda lämmastikku, kõdunevad lehed lisavad huumust. Ükskord, kui Eesti sedavõrd kosunud on, et jälle vanu põllumaid üles harima asutakse, on need muutunud viljakamaks kui olid enne võssakasvamist.
Talve eel on lepal seemnete pudenemise aeg. Okstel avanevad mustjad ümarad käbikesed ja puistavad küpsed seemned tuulde. Seemnetest tühjaks jäänud käbid on väärtuslik arstim. Neid kogutakse, kuivatatakse ja müüakse apteegis kui head vahendit kõhuhäda vastu.
Kui silmitsed tähelepanelikult raagus lepaoksa, võid seal avastada kolme eri sorti urbi. Peale vanade tühjade emaskäbide näed veel noori emaskäbisid ja pikki rippuvaid isasurbi, mis puhkevad kevadel. Vanarahva tarkust mööda saab urbade järgi ennustada järgmise aasta viljasaaki. Kui leppadel on ohtralt näha vanu emaskäbisid ehk näljaurbi, tuleb nälja - aasta. Kui on ohtralt noori isasurbi ehk leivaurbi, tuleb leiva-aasta.
Vaata ja võrdle, kas vanarahva ennustusviis ka tuleval aastal täppi läheb.

Täheke nr. 1 / 1990.