Luuletusi lilledest Heljo Männi raamatust ”Metsalilled”Tallinn 1958 Lumekelluke. Tilistades õiekuljust, ilmub esimene lill, vaatab ringi, tulvil uljust- ma ei karda sind, aprill. Sinilill. Kased on kikkis ja kägugi kukub, sinilill väike, miks sina veel tukud? Tõuse, mu sõbrake, üles nüüd juba, käes on sul ammugi õitsemisluba. Võilill. Oi kui palju murul väikseid lillekesi nagu päikseid! Põimid nendest pärja pähe, enam puhtaks käed ei lähe. Ülane. Ülane, ülane lumetäheke, tule ka aasale külla väheke. Siin on küll tuuled, kuid nendega harjub, igav sul elada põõsaste varjus. Varsakabi. Jõeäärne soo ja lodu kuldse varsakabja kodu, ei nad õitse vaasi sees, kaunid on vaid kraavivees. Piibelehed. Maikuu hoolega metsi ehtis, tippis kõikjale piibelehti, siia ja sinna, siia ja sinna, neid on nii tore korjama minna, magusat lõhna puhuvad ninna. Pääsusilmad. Pääsusilmi tuhandeid õitseb niiskel aasal, kes küll siia külvas neid? Tuul sai seemned kaasa, niidu peale kandis, kaste juua andis, päike paitas päid. Saigi aas nii lilli täis. Takjas. Kuule, takjas, ma ei taha, et sa oled nõnda paha, napsad kuuest, rebid sukast, kisud valusasti tukast. Miks sa oled riiakas, ole parem viisakas. Kullerkupp. Kullerkupp, kullerkupp, päiksekullaline nupp. Miks sa lahti õit ei tee, mis sul on seal nupu sees? Meelespead. Kuidas kukkusid küll rohtu sinitaeva killukesed? Need ei ole taevatäpid, need on lilled tillukesed. Nurmenukk. Kes need aasal õõtsuvad, siis kui tuuled lõõtsuvad? Need on nurmenukud kallid, kaela ümber soojad sallid. Kastehein. Kastehein hõbetab põldude ääri, möödujail meelsasti silitab sääri. Moon. Mitte keegi nii ei leegi nagu sina, ounav moon. Kui su sära kadund ära, seemned saia iluks toon. Kõrvenõges. Kõrvenõges - kuri mees - valvab lapsi rohu sees, kellegagi pole rahul, salvab häid ja salvab pahu. Miks sa, nõges,nõnda teed? õiglane ei ole see. Kellukas. Kellukas tegi endale kleidi, nüüd ta õnnest on uhkegi veidi, sikid ja sakid on tõesti kenad, kleit talle meeldib enam ja enam, heliseb vallatult till-till-till, olen kõige ilusam lill Karikakrad. Suvi tõi nurmele kireva särgi, särgi mustrist saab lastele pärgi. Rukkililled. Siis kui soojenevad ilmad, päev on rikas päikesest, rukkililled – rukki silmad sinetavad vilja seest, meelitades käima meid mööda põlluvaheteid. Ristik. Kas tõesti ristik laulu lööb summ-summ-summ-summ, summ-summ-summ-summ? Siin hoopis lendab mesimumm ja õietolmu sööb. Anemoon. Keset kive õitseb lill, õielehel pehme vill. See on valge anemoon, armas nagu väike voon