Kust ta tõusis, mine küsi -

kivilt, künkalt, kesarüpest?

Tunnen teda kergest hüppest:

västrik. Ei tal ole püsi.
 
 

Keksib, kargleb õueaial,

lendleb, lendleb, laskub maha,

eksib risurünka taha;

näe, nüüd istub võrguvaial!
 
 

Kust ta tõusis, mine küsi -

kivilt, künkalt, kesarüpest?

Tunnen teda kergest hüppest:

västrik, kellel pole püsi.

J. Oro Hiir rätsepaks Eesti Raamat Tln 1967