LINNUD ÄRKAVAD

Hommikul, koos päikesetõusuga, pühivad linnud une silmist. Mõned sulelised virguvad tunnikese varem, teised hiljem. Kevadel hakkavad laululinnud kohe pärast ärkamist vidistama. On alles pime, kui juba taeva alt kostab "drii-drii-drii". See on lõõritav lõoke.

On alles hämarik, kui kuuseladvas kostab "tsii-tsiitsii". Nii tutvustab ennast talvike. Ja kui idataevas lööb õhetama, kuuldub valju kädinat: "ksäd-ksäd-ksäd". See on rästas.

Aga siis kostab kohe "ku-ku, ku-ku". See on meie tuttav kägu.

Ärkavad tihased. Musttihasel on hele "vide-vide-vide", tutt-tihasel kurisev "tsitsi-ürrr" ja sabatihasel kare "tserrt" ja vaikne "tsii-sii". Tihased äratavad lehelinnu, kes kohe alustab: "sip-sip-sirrr".

Kui päike on üle silmapiiri kerkinud, kääksub vint: "kvääts-kvääts". Tõuseb vint lendu, siis hüüab: "gägä".

Suleliste hulgas on hästi magus uni varblasel ja kärbsenäpil. Varblane rõõmustab "zilp-zilp" ja kärbsenäpp kutsub kaasat "tzipst" alles siis, kui õhus sumisevad juba putukad.

Ärkamisajad lindudel:

kell 2.30 - lõoke
3.00 - talvike, rästas
3.45 - kägu
4.00 - tihane
4.15 - lehelind
4.30 - vint
5.00 - varblane, kärbsenäpp

 Täheke nr. 6 / 1972