Metsa mõiste kujundamine algklasside loodusõpetuses

V.EESMAA

 

Metsa mõiste avamine toimub puu mõiste põhjal; metsas kasvab palju puid ja puude järgi on metsad saanud oma nimetuse. Esimeses tunnis antakse männiku õppimisel uue mõistena valgusnõudlik puu männi näite varal, kusjuures järeldusele tulevad õpilased ise kui nooremat ja vanemat männikut ning lagedal ja metsas kasvavat mändi võrrelda. Seda mõistet süvendatakse segametsa õppimisel, sest valguslembelised  on varakevadised  lilled ülane ja sinilill, mis õitsevad enne lehtede puhkemist (metsas on siis rohkem valgust). Teises tunnis on uued mõisted samblik, seen ja kääbuspõõsas ehk puhmas. Selles tunnis antakse naturaalobjekti põhjal konkreetne kujutlus samblikust, mõiste kujundamine jätkub järgmises tunnis kuusiku õppimisel ja sammaltaimede võrdlemisel kujundatakse sambliku ja sambla mõisted.Seene mõiste kujundamine  ei valmista õpilastele raskusi, sest praktilistest kogemustest on õiged kujutlused olemas. Kääbuspõõsa mõiste kujundatakse põõsa mõiste alusel, kasutades võrdlust. Omandatud teadmisi süvendatakse kuusiku puhul mustikataime õppimisel. Teema „Kuusik” juures on sammaltaimed ja varjutaluv taim  uued mõisted.Nagu nähtub tegelikust õppetööst , on kõige rohkem raskusi sammalde ja samblike tundmaõppimisega , mille tõttu tuleb nendele taimedele eriti tähelepanu osutada . Mõistete omandamisel on õpilased suutelised avama mõiste sisu-eraldama neid iseloomulike tunnuste järgi, milleks aitab kaasa samblike ja sammalde võrdlus õitsvate taimedega. Seepärast ongi vaja õpiku tekstis selgitada sõna eosed, sest selle mõiste omandamist teatavasti ei nõuta. Küll aga aitab eostaimede tundmaõppimine rikastada õpilaste arusaamist taimeriigi mitmekesisusest, mis valmistab neid ette botaanika õppimiseks. Varjutaluva taime mõistet võiks kinnistada metsa all kasvavate teiste taimede näidetega, mis omakorda aitavad kaasa taimede ja elukeskkonna vaheliste seoste mõistmisele.Segametsa õppimisel uusi mõisteid juurde ei tule, mille tõttu selles tunnis kinnistatakse ja süvendatakse  omandatud  mõisted

(puud, põõsad,samblad, samblikud,, seened, rohttaimed) konkreetsete metsataimede põhjal.

Kordamisel osutatakse erilist tähelepanu elutingimustele metsas, kasutades võrdlust:

Valgus-, niiskusre˛iim ja pinnas kuusikus, männikus, segametsas ning sellele vastavalt taimede  liigiline  koostis ja ehituse iseärasused (varjus kasvavatel taimedel õrnad õhukesed helerohelised lehed). Elukeskkonna ja taimede vaheliste seoste õige tunnetamine võimaldab õpilastel paremini aru saada metsloomade eluviisi, toitumise, paljunemise ja elutingimuste sõltuvusest.

Õigete mõistete kujundamisel on primaarne vahetu kontakt loodusega, selle võimaluse puudumisel tuleb tunnis kasutada naturaalobjekte. Kuna kõikidest taimedest pole võimalik valmistada loomulikus suuruses herbaariume, siis peaks seda täiendama pilt või foto.Õppevahendite kogumisest ja valmistamisest on täpsemalt juttu E. Eisensmidti artiklis („Õppevahendid algklassidele”, „Nõukogude Õpetaja”, 19. juuni 1971).

 

Alljärgnevalt võib tutvuda metsataimede õppimise plaankonspekti ühe variandiga, mille koostasid uurimistöö korraldanud üliõpilased.

 

 

TUNNI SISU

 

METOODILISED

VÕTTED

MÕISTED

NÄITLIKUD VAHENDID

Sissejuhatus:mets

vestlus puu ja metsa

kohta, piltide demonstreerimine.

puu, juured, võra, tüvi, mets, kuusik,

Männik, kaasik

Töövihik,

tabelid metsade kohta

 

Tallinna lähedal asuvad männikud

 

 kehakultuuri paus

 

mänd

 

 

 

 

 

 

männik, tähtsus rahvamajanduses

 

 

kodune ülesanne; kordamine ja kinnistamine;

hindamine

 

vestlus,demonstratsioon

 

 

 

 

vestlus männi teemal, laboratoorne töö

 

 

 

 

 

vestlus, piltide demonstratsioon

 

 

selgitus

 

 

 

 

 

 

okaspuu,

igihaljas,

okkad,

käbi

 

 

 

männik, valgus-

lembeline puu

fotod,

epidiaskoop

 

 

 

 

tabel, jaotusmaterjal

(männioks käbidega, tükike puitu, koort); töövihik

pildid männiku kohta,

katkend raamatust

„Kiinapuu mõistatus”

õpik, töövihik

Metoodiline tekst on võetud ajakirjast

„Nõukogude Kool” 1971 nr. 8

Lk 607-608

Kirjastus „Perioodika”

Tallinn