METSAVAHIKOHT
Aleksander Lipp

 

Karuski metsavahikoht asus Aheru järve ääres väikesel kõrgendikul ja oli ümbritsetud suurte ning väikeste lehtpuudega. Hooned olid niisugused, nagu neid ehitati läinud sajandi teisel poolel - elumaja rehealusega ühe katuse all, põiki rehealusega paarikümne sammu kaugusel karjalaut, mille otsas väike ait. Suitsusaun asus paarikümne sammu kaugusel järvest. Sauna lähedusse järve äärde oli sigadele ehitatud väike laut, kuhu vabalt mahtusid ületalve peetud orikas ja kolm mõnekuust põrsast. Lauda ette oli rajatud väike koppel, kus kärssninad palaval ajal end muda sees püherdades väga mõnusalt tundsid. Ja kuna kopli üks ots oli järvepinnast veidi madalamal, oli see ühendatud järvega. Palavamatel aegadel, kui koppel kippus päris kuivaks jääma, tarvitses järve ühendavast väikesest kraavist ainult mõni labidatäis maakamarat välja tõsta ning õige pea oli notsudel jälle mudalomp külje all.
Elumaja läheduses asus väike puuviljaaed kuue õunapuu ja mõne marjapõõsaga. Nende keskel neli mesilastaru. Ei puudunud ka peenrad varase kartuli, porgandite, sibulate ja muu juurviljaga. Sigade koplist mõni samm järve poole oli kõrkjate vahele ehitatud nelja laua laiune paadisild. Selle küljes väike lamedapõhjaline paat. Sild oli hästi varjulises kohas. Peale kõrkjate piiras seda veel hõre pilliroog. Avaveepoolses küljes laius aga valgete vesirooside vaip. Selle taga uuesti hõre pilliroog. Ideaalne särjepüügi koht. Ja see toredus oli siinsamas, koduläve ees.

Aleksander Lipp. Karjapoiss. - Tallinn: Eesti Raamat, 1987. - Lk. 17