METSÜLANE
A.Raitviir

Metsülane, mida rahvas anemooniks kutsub, on meie ülaste ilusaim esindaja. Tema suured siidised õied puhkevad hiljem kui võsa- ja kollasel ülasel ning selleks, et teda leida, tuleb minna hoopiski kuivadele paepealsetele niitudele, loopealsetele, hõredatesse metsadesse. Lubjalembese taimena kasvab metsülane saartel, Põhja- ja Lääne-Eestis. Lõuna-Eestis ei leia me teda mitte kusagilt. Erinevalt teistest ülastest, millel on ainult kolm varrelehte, esineb metsülasel lisaks nendele veel juurmiste lehtede kodarik ning tema lehed ja varred on kaetud tihedalt valkjate karvadega. Karvad kaitsevad kuivas ja päikesepaistelises kohas kasvavat taime liigse aurumise eest. Dekoratiivsuse tõttu kasvatatakse metsülast ilutaimena aedades ning on aretatud ka tema täidisõieline vorm.

 

A.Raitviir. Kevadlilled. - Tallinn: Valgus, 1977. - Lk. 25.