METSTIKK

Metstikka isalind on ülalpool must, emalind pruunikashall. Alapool on mõlemal valge. Tiival torkab silma lai valge laik. Tavaliselt tegutseb metstikk õõnsate puude ja pesakastide ligiduses, sööstab oksalt oksale lendu, et napsata möödalendavat putukat. Isalind võitleb kevadel sinitihaste ja teiste lindudega pesaõõnsuste pärast. Siis teeb ta kiireid kummardusi, mille juures langetab saba ja kehitab tiibu. Tihti häälitseb hoiatavalt ning naksutab nokka.
Toitub putukatest, keda varitseb oksal istudes. Vihmase ning jaheda ilmaga otsib toitu puude okstelt ja isegi maast.
Laul.
Lihtne ja meeldiv laul on veidi kõhklev, mis kõlab umbes kui "tsikru-tsikrutsi tsikru-tsikrutsi" või "tri-kruti kruti-tri", mõnikord "fütsi-fütsi fütsi-tsitsi". Mõned linnud jäljendavad teiste lindude häälitusi ja laulukatkeid, koguni terveid laule. Vanad isalinnud laulavad kestvamalt ja mitmekesisemalt kui nooremad.
Kevadel pärast kohalejõudmist metstikk tavaliselt vaikib või laulab vähe. Haripunkti saavutab isalinnu laul siis, kui emalind muneb.
Hommikul alustab metstikk laulu üsna vara, 40-50 minutit enne päikesetõusu, õhtul lõpetab enne päikese loojumist.
Kutse- ja hoiatushüüd on vali "pit" või "tsüt".
Saabumine.
Linnud saabuvad meile aprilli lõpul, mõnel kevadel alles mai algul. Saabumine jätkub mai teise pooleni. Läbiränne (eriti väikestel meresaartel) võib kesta juuni alguseni.
Elupaik.
Meil on metstikk üle kogu maa levinud. Ta on väga kohanemisvõimeline ning asustab igasuguseid metsi ja puistuid, kui neis vaid leidub õõntega puid või pesakaste. Pesakastidega võib teda meelitada isegi rabamännikutesse, kus ta muidu ei pesitse.
Pesa.
Isalinnud jõuavad kevadel varem kohale ning hõivavad pesitsusala. Isalind kaitseb eeskätt pesaõõnsust, aga mitte kogu ala. Mõnikord valib isalind välja kaks või rohkemgi pesapaika.
Sageli on isalinnul ühel pesitussalal mitu partnerit. Mõnel juhul võivad kaks emalindu isegi ühesse peaõõnsusse muneda.
Paljudel juhtudel hõivab metstikk Aafrikast tagasi jõudes jälle kord omaks saanud pesapaiga.
Sageli tuleb metstikkal pesaõõnsus kätte võidelda. Võitluses puukoristaja, põldvarblase või rasvatihasega jääb ta alla ja mõnikord kaotab selle juures elugi. Harva õnnestub tal neid pesast välja tõrjuda. Eriti kestvad ja vihased võitlused on tal sama kangekaelse ja südi sinitihasega. Kergemini võidab ta aed-lepalinnu ning sootihase. Mõnikord raiub metstikk ise pesakoopa pehkinud puusse.
Väljavalitud või kättevõideldud pesaõõnsuse juures tervitab metstikk hiljem saabuvat emalindu. Ta lipsab pesaõõnsusse, pöördub ja vaatab sellest välja ning laulab surutud häälel. Kui emalind pesast huvitatud on ning temale sinna järgneb, siis on paari moodustamine ning pesakoha valik otsustatud. Emalind ehitab pesa valmis 5-6 päevaga. Pesaõõnsus vooderdatakse kuivanud puulehtede, puukooreliblede ja kõrte ning väheste karvadega ja sulgedega.
Munakurn.
Mai lõpul ja juuni algul on pesades täiskurn umbes 6 munaga. Munad on helesinised, ilma tähnideta.
Haudumine algab viimase muna munemisest. Isalinnud haudumisest osa ei võta, küll aga toidab isalind paljudel juhtudel hauduvat emalindu. Ta viibib kogu aeg pesa läheduses, kaitseb pesa ning hoiatab emalindu ohu korral.
Pojad.
Emalind soojendab koorunud poegi kuni 5. elupäevani. Isalind võtab poegade toitmisest hoolikalt osa. Poegi ähvardava ohu korral hoiduvad vanalinnud eemale ja häälitsevad erutatult, mõnikord aga peituvad vaikides. Mõned metstikad on suure erutuse korral vaenlast ka ise rünnanud.
Pojad lahkuvad pesast 14.-15. elupäeval. Algul peituvad nad kõrgete lehtpuude tihedatesse võradesse, lahkuvad aga juba mõne tunni järel vanalindude juhtimisel koduterritooriumilt.
Nii poegade kui ka täiskasvanud lindude suremus on kõrge. Aasta jooksul hukkuvad umbes pooled lindudest. Metstika keskmine eluiga on 1,5 aastat. Siiski elas üks Lääne-Euroopas rõngastatud isend 21-aastaseks. Niisugust vanust tuleb looduses suhteliselt harva ette, sest isegi 6-7 -aastased metstikad on haruldased.
Lahkumine.
Sügisene läbiränne ja lahkumine algavad juba juulis, enamik linde kaob meilt juba augustis. Talvituspaigad asuvad Aafrika savannimetsades ekvaatorist põhja pool. Osa linde jääb talveks Vahemeremaadesse.

L. Rootsmäe, H.Veroman. Eesti laululinnud. - Tallinn: VALGUS, 1974. - Lk. 145-150.