METSVINT

Isalinnu lagipea on sinihall, põsed ja alapool punakad, eesselg kastanpruun. Emalind on rohekaspruun, rohekashalli alapoolega. Tiival on mõlemal kaks laia valget vööti. Nokk võrdlemisi lühike ja kooniline.
Väljaspool pesitsusaega on metsvint seltsiv ja moodustab rändel mõnikord hiigelparvi. Tegutseb peamiselt puu otsas, aga ka maas, kus liigub kiirete kergete hüpetega või kõndides.
Pesitsusajal toitub metsvint peamiselt putukatest, kellega toidab ka poegi. Ülejäänud ajal on ta peamiselt taimtoiduline, süües igasuguseid seemneid, taimepungi ja marju.
Laul.
Metsvindil on kiire ja jõuline laul, mida rahvas on edasi andnud lausega "siit siit siit siit metsast ei tohi võtta mitte üks pirru tikk".
Peale tavalise laulu on metsvindil veel võitluslaul ja mängulaul, mida saadab eriline käitumine.
Tavaliselt istub laulev metsvint oksal või mingil muul alusel. Hommikul alustab ta laulmist 25-45 minutit enne päikese tõusu, õhtul aga lõpetab juba 10-20 minutit enne päikese loojumist.
Metsvindi laulu võib kuulda tema saabumisest alates kuni juuli teise pooleni, enamik linde aga lõpetab laulmise juba juuni lõpul. Talvitama jäänud linnud laulavad harva ka talvel.
Kutse- ja hoiatushüüd on kõlav, metalne "pink". Kutsehüüuna esitatakse seda 1 või 2 korda, hoiatuse korral aga kestvalt. Lennu või rände ajal on sagedasem kutsehüüd õrn "jüp" või "djuk". Pesitusajal häälitseb isalind "trüüüt" või "rrüi".
Saabumine.
Kevadel jõuab metsvint meile olenevalt ilmast märtsi lõpul või aprillis. Lääne-Eestisse jõuab ta mõnevõrra varem kui mujale. Esimestena saabuvad parvedes isalinnud, emalinnud jõuavad kohale paar nädalat hiljem. Kogu aprilli jooksul kestab elav läbiränne suurte salkadena, mis koosnevad tihti sadadest tuhandetest lindudest.
Elupaik.
Tõenäoliselt on metsvint meie kõige rohkearvulisem laululind. Suvel ei puudu ta küll üheski metsas, metsatukas, pargis ega puiesteel. Ta kohaneb kiiresti inimeste liikumisega ja muutub hämmastavalt julgeks, otsides mõnikord teerajal toitu paari sammu kaugusel mööduvast inimesest. Toiduotsingul ja rändel tegutseb ta ka avamaastikul, kõrrepõldudel, juurviljapõldudel, teedel ja mujalgi.
Pärast lumikatte kadumist hõivavad isalinnud pesitsusalad, mille piirid tähistatakse ära valju laulu saatel. Sageli pesitsetakse eelmise aasta pesitsuskohas, mõnikord isegi samal puul.
Algul võtab isalind emalinnu vastu üsna agressiivselt. Varsti aga muutuvad suhted usaldavamaks ja isalinnu rünnakud mänglevaks.
Isalindude vahel puhkevad territooriumi pärast sagedasti tülid ning ägedad lahingud. Võitlevad metsvindid kukerpallitavad õhus, langevad koos alla ja jätkavad võitlust maapinnal.
Pesa.
Pesa hakkavad metsvindid ehitama umbes kuu aega pärast kohalejõudmist. Ehitab ainult emalind; isalind saadab teda sageli, enamasti aga on pidevalt tegevuses territooriumi valvamise ja kaitsmisega. Üsna sageli jätab emalind pesa ehitamise pooleli ja alustab mõne meetri kaugusel uue pesa ehitamist. Emalind punub pesa sageli vastu tüve, aga mõnikord ka külgokstele, oksaharude vahele. Metsvindi pesi on leitud ka telefonipostidel.
Pesa on poolkerajas paksuseinaline ehitis peamiselt samblast ja samblikust. Väliskihis leidub rohkesti peeni kasetohuliblesid, ämblikukookoneid ja samblikke, sisevooderdis koosneb peentest kõrtest, karvadest, jõhvidest ja sulgedest. Võimaluse korral kasutab lind ka maas vedelevat vatti. Linnas võib leida pesi, mis koosnevad peaaegu üleni vatist ja torkavad puu otsas silma määrdunudvalge kuhilana.
Munakurn.
Täiskurni on leitud mai algusest juuli alguseni, harva ka hiljem. Need sisaldavad 3-6 muna. Värvuselt võivad munad olla erinevad. Esineb kaks põhitüüpi: 1) sinakad munad punapruunide laikude ja tumepruunide ning hallikate tähnidega, 2) roosakad munad samasuguse kirjaga kui eelmised.
Haub ainult emalind; sel ajal peab ta ise ka toitu hankima. Haudumine kestab 11-16 päeva. Inimese lähenemisel käituvad metsvindid erinevalt. Osa neist häälitseb pisut eemal rahulikult, teised aga teesklevad vigast, et häirijat pesa juurest eemale meelitada.
Pojad.
Poegadele kannavad toitu mõlemad vanalinnud. Kui aga emalind asub teise pesa ehitamisele ja uue kurna munemisele, siis jääb poegade hooldamine ainult isalinnu ülesandeks. Pojad lahkuvad pesast tavaliselt 13.-14. elupäeval, kuigi ei oska veel hästi lennata.
Pärast pesast lahkumist tegutsevad noored algul pesa lähemas ümbruses ning hoiduvad üksteise lähedale, kuni neid veel toidetakse. Siis eemalduvad nad vähehaaval ja liituvad teiste pesakondadega. Algab hulguelu, mille käigus moodustavad rändparved.
Lahkumine.
Sügisene lahkumine algab augustis ning saavutab haripunkti septembri teisel poolel ja oktoobri algul. Ränne toimub põhiliselt päeva ajal suurte parvedena. Noored metsvindid lahkuvad enne vanu. Üksikud linnud jäävad meile ka talveks.
Meilt läbirändavad metsvindid pärinevad põhiliselt Soomest, aga ka Komist. Metsvindi talvitusalad asuvad peamiselt Lõuna- ja atlantilises Euroopas, osalt ka Loode-Aafrikas, vähesel määral ka Kesk-Euroopas.

L. Rootsmäe, H.Veroman. Eesti laululinnud. - Tallinn: VALGUS, 1974. - Lk. 232-237.