Läksin laiu lumevälju,
läksin pikki põlluradu.
Tuli vastu tuisutaat
kaasas põhja lumesadu.
Kostis sihin, kostis sahin,
kostis tume tuulevurin,
kostis nagu kaugusest
kummaline nutt ja nurin.
Mõtlesin: las talvetaat
elab ära oma aja.
Kevadel tal muidugi
kiirelt põgeneda vaja!