NÕMM-LIIVATEE
A.Raitviir

Nõmm-liivatee katab kuivadel liivaste nõlvakutel, palumännikutes, aga ka õhukese mullakihiga loopealsetel maapinda ulatusliku tiheda vaibana. Taime õitseajal, mis kestab juunist augustini, muutub liivateevaip teda tihedalt katvatest õitest säravlillaks, hakkab meeldivalt lõhnama ja tema peale lendab arvukalt mesilasi rohket saaki koguma. Nimi liivatee ütleb juba ise, et tegemist on liival kasvava taimega, millest teed tehakse. Teed, eeskätt muidugi ravimteed, ongi nõmm-liivateest juba ammustest aegadest peale tehtud. Tänapäevalgi leiab ta kasutamist nii ametlikus meditsiinis kui ka rahva seas. Ainult tema kasutamisala on varasemaga võrreldes kitsamaks muutunud. Tänapäeval otsitakse liivateest abi külmetushaiguste ja köha vastu, aga vanasti arvati teda aitavat väga paljude tõbede ja eeskätt just kurja silmaga ärakaemise vastu. Sellest siis ka nõmm-liivatee teine, varem laialt tuntud, nüüd aga unustusehõlma vajuv nimi - kaetiserohi. Nõmm-liivateed võib edukalt kasutada ka maitsetaimena: kuivatatult ja peeneks hõõrutult sobib ta hautud liha juurde.

A.Raitviir. Suvelilled. - Tallinn: Valgus, 1979. - Lk. 31.