NUGIS

Nugist näeb metsas harva. Mitte sellepärast, et teda just liiga vähe oleks. Ta on ettevaatlik ja kiire loom. Midagi ainult vilksab okste vahel, ja läinud ta ongi. Nugis magab päeval peidus puuõõnes või vanas orava-pesas ja öösel peab jahti. Millegipärast meeldib talle kõige rohkem oravaid kimbutada. Aga nugis sööb muudki, mis ette satub. Isegi metsamarju. Eesti metsades elab metsnugis. Ja majade juures elab kivinugis ehk kodunugis. Nad on üsna ühtemoodi, ainult et kivinugist on meil väga vähe alles jäänud. Ja nii ongi nugiste nägemine looduses haruldane sündmus. Vaatame neid siis vähemalt pildi pealt ja teame, et nad on olemas.

MÄGER

Vahel öeldakse mõne inimese kohta: ,, Laisk nagu mäger." Mäger võiks sellest solvuda, kui ta teaks, mis see solvumine on. Mäger on lihtsalt ööloom ja päeval ta magab. Kui sinu isa või ema öises vahetuses töötaks, kas ta siis sellepärast laisk on, et päeval puhkab? Mäger hulgub ringi öösel. Ta on samasugune kõigesööja nagu siil. Ja magab ka talveund nagu siil ja karu.

  Tal on uhke koobas, paljude kambrite ja sissepääsudega. Mägraurud ei haise nagu rebasel ja üks nurgake on tal kenasti kempsuks tehtud. Mäkrade pere elab koos vähe aega. Isamäger on suur ringikolaja ja elab rohkem üksinda. Ema aga kasvatab urus pojad üles ja tassib neile väikesi loomi ette, et mägra-kutsikad õpiksid ise saaki püüdma.

 

JÄNESED

Eestis on kahte liiki jäneseid. Väljadel elab halljänes, kes jääb halliks ka talvel. Metsas aga elab valgejänes, kellel on suvel pruun ja talvel valge kasukas. Nii saab ta ennast ka lumisel ajal kergesti ära peita. Meie talvel võib ometi juhtuda nii, et jänes vahetab küll kasuka, aga lund ei tule ega tule. Siis on valgejänes liiga hästi nähtav. Ja eks jäneste elus ole palju muudki halba.

Neid ajavad taga rebased, hulkuvad koerad ja kassid ja kes kõik veel. Jahimehed ka. Jäneste ainus kaitse on head kõrvad ja kured jalad. Et jänesesugu maa pealt ära ei käoks, on neil palju poegi ja emajänes sünnitab aastas mitu korda. Jänesepojad liiguvad vähe ringi ja loodavad oma kaitsevärvi peale. Emajänes käib neid paar korda päevas imetamas. Talvel poeb halljänes hange sisse ja oskab ka lume alt toitu kätte saada. Keegi talle porgandeid ette ei anna. Ta näksib rohtu ja põõsa küljest oksi. Valgejänes sööb talvel lehtpuude võrseid. Aga kui sulaga lumele jääkoorik peale tekib, ei pääse halljänes oma tavalisele toidule ligi ja siis tuleb ta õunapuude koort närima. Ja inimene on siis kuri, et jänes tikub tema töö ja vaeva kallale.

Koostas Risto Uustal Rein Saluri raamatu Metsloomad baasil