ÖÖBIK
 

Miks linnud üldse laulavad? Päris täpselt ei tea seda keegi. Arvatakse, et kevadel annab laulev isalind teistele lauluga märku oma pesapaigast. Umbes nii, et see koht on juba kinni. Ärge enam trügige, meie perele siin süüa jätkub, aga mitte rohkem. Võõrad küll ei hooli peremehe laulust ja tulevad ikka. Siis võib minna riiuks. Muidugi on igal linnul omad kombed. Näiteks kuldnokki mahub ühe puu otsa mitu paari.

Lauluga annab isalind endast emalinnule märku. Umbes nii, et tule, ma ootan sind. Teeme pesa endale.

Aga äkki laulab lind lihtsalt lustist? Pikk talv ja pikad rändamised on möödas. Nüüd on kodukoht jälle lilli ja putukaid täis. Miks mitte laulda?

Ööbik igatahes laulab nii, et teda peetakse meie parimaks laulikuks. Ise ta on tagasihoidlik ja ettevaatlik, peidab ennast võpsikusse. Aga kui toomingad õitsevad, kostavad ööbiku trillerdused kaugele. Õnnelik on see linnalaps, kes sellal maale satub ja ööbiku laulu kuuleb. Sest päris suurde linna ööbik ei tule.

Rein Saluri "Linnud"