PALDERJAN

A.Raitviir

Palderjaniliste sugukond on lähedane madaraliste sugukonnale, olgugi et välimuselt meenutab palderjan eemalt pigem sarikalisi. Harilikku palderjani näeme niitudel õitsemas juulist augustini. Tema roosad õied on koondunud meetrikõrguse varre otsas suurtesse ebasarikatesse. Palderjani võib leida nii kuivemalt puisniidult kui ka niiskemalt uhtlamminiidult ja lähemal uurimisel osutub ta üsna muutliku välimusega taimeks. Tema äratundmises ei saa aga eksida, kui taim koos juurtega välja tõmmata, sest siis on kohe tunda tuttavat palderjanilõhna, sedasama, millel on seletamatult ligitõmbav toime kassidele. Palderjan on üks vanemaid ravimtaimi nii rahva- kui ka ametlikus meditsiinis. Arstid ja rohuteadus tunnevad teda juba peaaegu kaks tuhat aastat ja tänapäevalgi on ta tähtsal kohal rahustava vahendina ning mitmete ravimite koostisosana. Palderjani erinevad looduslikud vormid sisaldavad toimeaineid väga erineval hulgal ja seepärast kultiveeritakse palderjani kõrgema kvaliteediga droogi saamiseks.

A.Raitviir. Suvelilled. - Tallinn: Valgus, 1979. - Lk. 21