PÄÄSUKESTE MINEK
JOH. KÄIS

1.

OLI SÜGIS. LAPSED ISTUSID ÕUES. HAAB JA PIHLAKAS OLID JUBA KOLLASED. PAKSUD PILVED LIIKUSID TAEVA ALL.

"TÄNA HAKKAVAD PÄÄSUKESED MEIST LAHKUMA!" ÜTLES AINO.

"TSIRR – TSIRR! MUIDUGI LENDAME MINEMA," VISERDASID PÄÄSUKESED KATUSELT.

"KUID ÜTELGE OMETI, HEAD LINNUD," NII PALUSID LAPSED, "MIKS TE MEILT IGAL SÜGISEL ÄRA LENDATE? KUS TE TALVEL VIIBITE? MIDA TE VÕÕRAL MAAL TEETE?

2.

"TSIRR – TSIRR! KUI PALJU KÜSIMUSI!" VISERDAS PÄÄSUKE. "MIKS ME IGAL SÜGISEL ÄRA LENDAME? ME EI LENDAKSKI KUHUGI, KUI TALVEL SIIN SÄÄSKI JA KÄRBSEID LEIAKSIME. JA KUI PAKANE NII KURI EI OLEKS. NÜÜD AGA PEAME TALVE EEST PÕGENEMA KAUGELE, KAUGELE. ELAGE HÄSTI, ARMSAD LAPSED! KEVADEL TULEME JÄLLE TAGASI!"

 

MÕTLEMISEKS:

1. PÄÄSUKE EI VASTANUD LASTE KAHELE KÜSIMUSELE. MIS TA OLEKS VÕINUD NEILE VASTATA?

2. MIS OLEKSID LAPSED VEELGI VÕINUD KÜSIDA?

3. MIS ÜTLESID LAPSED LAHKUVAILE LINDUDELE?

 

JOH. KÄIS "ESIMESED VAOD", OS. "ILUTRÜKK", TARTU, RIIA 6, 1935., LK.22.