RÄSTIKUKALENDER
A.Nedjalbov

Rästiku võid ära tunda iseloomuliku siksakvöödi järgi seljal, kuid pea meeles, et mõnikord on rästikute hulgas ka ühtlaselt tumepruune või musti loomi. Rästik pole kuigi suur 40 - 90 sentimeetrini. Rästikud on mürgised, kuid ründavad inimest vaid siis, kui neid häirida.
Mida teevad rästikud aasta läbi?

NOVEMBER -DETSEMBER - JAANUAR - VEEBRUAR
Rästikud on oma talvistes varjupaikades - rabamätastes, kõdunenud kändudes või mahalangenud puutüvedes, hiireurgudes või vana heina hunnikutes. Talvituspaigas võib sageli koos olla koguni mitusada rästikut. (Kreutzwaldi muinasjutt usskuningast.)

MÄRTS-APRILL
Märtsi lõpul poevad rästikud välja end mätastele soojendama. Aprilli lõpul hakkavad isased rästikud emarästikuid otsima, et paarituda. Mõned rästikud hakkavad ka juba toituma.

MAI-JUUNI-JUULI
Rästikute paaritumine on lõppenud, emarästikud poevad kuivade liivaste küngaste sisse. Enne poegimist emarästikud ei toitu. Isarästikud aga siirduvad jahti pidama. Suve hakul söövad nad maas või põõsastel pesitsevate lindude poegi, suvel ka konni ja sisalikke. Rästikud hakkavad ka kestuma.

AUGUST
Rästikupojad sünnivad augustis. Pojad kooruvad munast juba emarästiku kõhus ja sünnivad elusatena. Poegi on 8-10 (20).

SEPTEMBER - OKTOOBER
Emarästikud asuvad toituma hiirtest. Külmade saabudes rästikud enam välja ei tule.