REBANE

Rebane on metsa koristaja. Ta sööb küll marju ja mardikaid ja hiiri, aga korjab üles ka surnud ja haigeid loomi ja tassib endale urgu. Mida suurem hais saagil küljes, seda rohkem see rebasele meeldib. Rebase enda urg, mille ta uuristab liivakünkasse, haiseb samamoodi. Muidu on ta ilus ja omamoodi ka kaval loom. Ta peabki kaval olema ja silmad ja kõrvad lahti hoidma, sest ta elab tihti inimese lähedal. Meil on praegu rebaseid isegi liiga palju. Kus palju loomi koos, seal on kohe ka haigused kallal. Kui rebane mõnele meresaarele kolib, jääb seal teisi loomi ja linde vähe järele. Aga looduses tahab igaüks ellu jääda ja kõhu täis saada.

  Seal pole paha looma ega head looma. On ainult tugevamad ja nõrgemad. Tugevamad oskavad ennast kaitsta või kiiresti eest ära joosta. Nõrgemad viib metsa koristaja minema. Sinna pole midagi parata. Elu on niisugune.

 

HUNT

Hunt on nagu suur koer. Ja eks koer olegi hundi kodustatud sugulane. Muinasjuttudes ja nukunäidendites on hunt kas hirmus murdja või natuke rumal loom. Tegelikult on lugu nii, et just koera mõistus on kergest elust inimese juures kängu jäänud. Hunt on ettevaatlik loom, ja toidu hankimisel ning põgenemisel kulub hunditarkus talle ära. Kõik kardavad hunti, aga ei hunt ega ükski metsloom ei tea, mis on kurjus. Koera õpetab kurjaks inimene. Hundid kaklevad omavahel küll, aga nõrgem annab alla ja pakub oma kaela hammustamiseks. Ükski tugevam hunt ei löö hambaid niimoodi pakutud nõrka kohta. Talvel elavad hundid karjas. Üheskoos joostakse maha pikki maid ja peetakse jahti.

Mõnikord langeb neile ka koduloomi saagiks. Eks seepärast olegi hunt inimese meelest vaenlane. Inimene on üldse ainus loom, keda hunt kardab. Kevadel jagunevad hundid paaridesse ja algab perekonnaelu. Iga hundipaar valib endale pesakoha ja pissib selle ümber piirid maha. Kui teine hunt seda nuusutab, siis ta üle piiri ei lähe. Ta teab, et võõra maa peal võib tuupi saada. Piss kivi otsas või kännujuurel on hundile sama mis ukselukk inimesele. Emahunt sünnitab neli kuni seitse poega. Varsti nad enam emapiima ei taha ja hakkavad isahundi toodud saaki sööma. Isa püüab neile hiiri, jäneseid, linde ja kõike, mida kätte saab. Ega ta konnast ka ära ütle. Noored hundid hakkavad kaheaastaselt juba ise pulmi pidama ja hundikutsikaid kasvatama. Meil Eestis on umbes nelisada hunti.

Koostas Risto Uustal Rein Saluri raamatu "Metsloomad" baasil