REBASESABA

 

Rebane on aia vahel

kinni nagu ketis.

Said nüüd värsket tibupraadi,

meie metsa petis!

 

Tirib siia, tirib sinna,

saba ainult naksub,

tirib nii, et kohev saba

äkki lahti raksub.

 

Tormab metsa, hüppab urgu -

seal ei ole ohtu,

laseb tuua ruttu - ruttu

sabakasvurohtu.

 

Nüüd tal juba ammust aega

saba uus ja uhke,

vana aga meie peenral

varsti õide puhkeb.