SINIKAEL-PART

 

Vee ääres elavad teistsugused linnud kui põllul või metsas. Tavaliselt on neid siin palju koos ja kõik saavad veest või kaldamudast toitu. Muidugi ainult siis, kui vesi on puhas.

Sinikael-part on meil kõige tavalisem veelind. Ta on kodupardi moodi. Ujub samuti madalas vees ringi ja pladistab nokaga põhjamudas. Pardi nokk on seest nagu juuksehari. Part laseb vee nokast läbi voolata ja toit jääb tihedate nokaliistakute taha kinni.

Sinikael-part püüab toitu madalast veest. On ka selliseid parte, kes oskavad sukelduda ja võivad vee all ujuda. Kõik nad aga ehitavad pesa vee lähedale. Emalind muneb munad ja katab need alati udusulgedega kinni, kui juhtub pesalt ära minema. Kui pojad on väljas, viib ema nad kohe vette.

Nagu sageli lindude puhul, on ka sinikaela-isa uhkem kui emalind. Ema istub pesal ja talle on kasulik, kui teda rohus tähele ei panda. Seepärast ta nii tagasihoidliku välimusega ongi.

Rein Saluri "Linnud"