Sinikellukese surm

Ülal taevas pilvitu ja puhas;

õitses sinikellukene luhas,

paitas teda päeval päikene,

öösel uinus rahus väikene.



Aga kord, kui taevas polnud puhas,

külm ja niiske udu heljus luhas,

kelluke jäi koidul ärkamata,

suri lillekene niidul märkamata.





J. Oro Hiir rätsepaks Eesti Raamat Tallinn 1967