VÄIKE-LEHELIND

Väike-lehelind kaalub 6-9 g. Ülalpool on rohekashall, allpool valkjas. Jalad on mustjad. Tegutseb puuvõrades ja ka madalal põõsastes. Väljaspool pesitsusaega torkab silma mängleva riiakusega, kuna jälitab alailma mõnd teist lindu.
Kord kihutas üks väike-lehelind aiast terve salga rasvatihaseid minema, rünnates neid ükshaaval seni, kuni enam ainsatki aeda ei jäänud.
Korduvalt on teda nähtud isegi suur-kirjurähni jälitamas. Niipea kui ehmunud suur-kirjurähn tagasi puule laskus, seiras väike-lehelind teda eemalt, oodates rähni uut lenduminekut.
Toitu otsib väike-lehelind tihti kõrgel puuvõras, tuleb aga ka madalamaile põõsaile ning maapinnale putukaid otsima. Toiduks on putukad, nende vastsed, samuti ämblikud. Sügisel sööb väike-lehelind ka marju, kuigi kõige pisemadki neist on temale tõenäoliselt üsna suur suutäis.
Laul.
Väike-lehelinnu laul on üksluine "tsilp-tsalp-tsilp-tsalp..." või "tsint-tsent-tsent-tsint-tsänt..." Laul kõlab kord heledamalt, kord tumedamalt.
Lauldes peatub väike-lehelind tihti kõrgel puuvõras või kuuse ladvas, nõksutades pead laulu rütmis kord ühele kord teisele poole. Mõnikord laulab ta oksalt oksale hüpeldes või isegi lennul ühelt puult teisele.
Hommikul alustab väike-lehelind laulmist umbes pool tundi enne päikese tõusu, vahel ka alles pärast seda. Õhtul lõpetab laulmise alati enne päikese loojumist. Laulu võib kuulda saabumisest alates kuni juuli lõpuni, harva koguni augusti alguseni.
Saabumine.
Kevadel ilmuvad esimesed väike-lehelinnud meile tavaliselt aprilli keskel, harva veelgi varem. Kuu lõpul jõuab neid kohale juba rohkem. Samal ajal algab põhjapool elavate lindude läbiränne.
Elupaik.
Meil üldlevinud linnuna eelistab väike-lehelind kuuse-segametsi, pesitseb aga ka teistsugustes metsades, puisniitudel, suuremates parkides ja kalmistutel.
Isalind jõuab kevadel esimesena kohale, valib kohe pesitsemiseks sobiva ala ja hakkab sealt teisi isaseid eemale tõrjuma. Pesitsusalade kokkupuutekohtadel puhkevad tülid isalindude vahel arenevad harva ägedaiks kaklusteks.
Mäng.
Umbes nädal aega pärast isalindude massilist saabumist jõuavad kohale ka emalinnud. Mäng on omapärane, võrreldav liblikalennuga. Isalind lendab aeglaselt tiibu lehvitades oksalt oksale. Mõnelt kõrgemalt oksalt seirab ta madalamal tegutsevat emalindu, lendab siis tema juurde ja kihutab teda nokalaksatuste saatel tükk maad enda ees.
Pesa.
Pesakoha valib emalind, kes siis pesa üksinda valmis ehitab. Ehitatakse peamiselt hommikul ja enne lõunat. Pesa ehitamiseks kulub 4-10 päeva, sellest umbes pool aega sisevooderdise otsimiseks ning paigaldamiseks. Isalind peab pesa ehitavat emalindu silmas, laulab ja kaitseb.
Pesa asub maapinnal rohus, tihedas lehtpõõsas või noorel kuusel. Pesa on pealt kinnine kerajas ehitis, mille ühel küljel on lennuava. Välimine kiht koosneb kuivanud kõrtest, samblast ja lehtedest, sisemus vooderdatakse rohkete sulgede ja karvadega.
Munakurn.
Esimesed täiskurnad võib leida mai teisel poolel. Täiskurnas on 4-6 muna. Munad on valged, kirjatud tumepunapruunide täppidega.
Emalind hakkab hauduma pärast viimase muna munemist ja teeb seda üksinda. Emalind lahkub pesast vaid toidu otsimiseks. Haudumine kestab 13-16 päeva.
Pojad.
Esimestel päevadel pärast koorumist vajavad pojad pesas rohkesti soojendamist. Seda teeb emalind, kes ööbib ka pesas. Mõnikord on nähtud ka isalindu poegadele toitu andmas, tavaliselt teeb seda aga emalind. Isalind annab poegadele toitu vaid siis, kui emalindu parajasti juures ei ole.
Poegi toidetakse mitmesuguste putukatega ja ämblikega. Neid otsib emalind madalatest põõsastest. Isalind toob toidu kõrgemalt puude võradest.
Pesa juures on väike-lehelind kõigi teiste lindude ja väikeste loomade suhtes väga riiakas ja ründamishimuline. Inimese ees käitub ta tavaliselt ettevaatlikult, aga mõnikord läheb siingi üle otsesele rünnakule, kui arvab poegi suures hädaohus olevat. Rünnates turtsub ja laksutab valjusti nokka. Esineb ka tülitaja eemalemeelitamist, mille juures lind näib teesklevat vigast.
Pojad lahkuvad pesast 12.-15. elupäeval. Pesast väljudes suunduvad pojad algul igasse ilmakaarde, kuid hiljem kogunevad emalinnu kutse peale uuesti pesa lähedusse.
Lahkumine.
Lahkumine algab augustis ja kestab oktoobri alguseni. Ränne toimub öösel ja päeval. Peamised talvitusalad asuvad Kirde- ja Ida-Aafrikas, Lõuna-Araabias, Lõuna-Aafrikas ja Ees-Aasias.

L. Rootsmäe, H. Veroman. Eesti laululinnud. - Tallinn: VALGUS, 1974. - Lk. 130-135.