Rahvapärimusi lindudest I
Valik Mart Mägeri raamatust “Linnud rahva keeles ja meeles”
 
 

Kui talvel linnukene aknale istub, peab talle süüa andma, muidu sureb keegi perekonnast (Türi)

Ei pea viimast pead põllu pealt nopitama õsudes: taevaaluste linnujagu peab ikka jäetud saama, kust nad siis võtavad (Kaarma)

Ära ussikulli sega, kui ta üleval ussi, hiirt või rotti passib (Karja)

Seda hakati juba maast madalast õppama, et hingeõhk pessa läheb. kui hingeõhk pessa läks ja linnu munasid katsusid, siis jättis lind pesa maha. Ja veel mis oli. Ei tohtinud mune ega poegi ja vana lindu vaadata, et hambad paistsid, siis tulid kohe röövlinnud pesa lõhkuma. Ennemalt võisid pesa vaadata, käsi suu ees, et hambad ei paistnud ja hingeõhk pesa peale ei läinud. Seda keelati ka, et kui korra pesa nägid, siis ei tohtinud käia tihti vaatamas (Torma)

Linnupesade lõhkumine ja noorte puude rikkumine on mõlemad ühesusgused suured ja andeksandmata patud. Neid pattusid ei antavat enam andeks (Viljandi)

Kes linnupesi lõhub, selle lööb pikne maha (Rakvere)

Kes linnupesi lõhub, selle ing läheb pörgu (Pöide)

Kes linnupesi lõhub, see piab isi ka rändama ku linnuke, jääma eluajaks ilmaulguseks (Häädemeeste)

Kes linnupesi lõhub, see jääb vanast piast tummaks (Väike-Maarja)

Kes linnupesi lõhub, sel kasvab kurgu alt linnupää välja (Järva-Jaani)

Kui laps kukulindu osatleda, siis kasvada tal ristati hambad (Jämaja)

Kes ühe linnu kulli või kassi käest ära päästab, see saab üheksa pattu andeks (Saarde)

Lind sööb laulu eest, inimene töö eest (Kuusalu)

Kuidas lind, nõnda laul (Helme)

Egän talun uma taar, egäl tsirgul uma laul (Urvaste)

Minda lindu, seda laulu, mida talu, seda taari (Pärnu)

Nii kui linnu hellü, nii tää laul (Rõuge)

Tsirk nii laul kui nokk kand (Põlva)

Iga lind laulab nii, nagu jumal talle noka on annud (Kihnu)

Ära vaata lindu sulgist, vaid laulust (Narva)

Igal linnul oma laul, igal mehel oma viis (Väike-Maarja)

Pääsuke olevat loodud orjatüdrukust, kellele perenaine vähe süüa andnud ja palju tööd. Äkki muutunud ta pääsukeseks ja lennanud läbi akna välja, must suurrätt õlgadel, nagu see on tal tänaseni (Rannu)

See peab ea õnekas talu pere olema, kus suil pääsukesi easti elutsevad; aga kus päästlased aära kaduvad ja paljad varesed,krobmid karjuma akkavad, selle maja õnn on kadunud (Risti)

Pääsukesi peeti vai peetakse õnnelindudeks, nad toovad majale õnne. Mida rohkem pääsukeste pesasid ühel majal on, seda õnnelikum on see maja. pääsukesi pidi kalliks pidama vai hoidma kui oma silmatera (Torma)

Pääsukeses maja juures ja nende pesad räästa all varjavad maja õnnetuste eest. (Tartu-Maarja)

Räästapääslane, sennel on änna pääl valge tükk, see teeb “sirts,sirts” (Emmaste)

Piiripääsukese om urude sisen, käib sisse ku rott (Otepää)

Viirpeasuke ei laala ühti, teeb mudu “viirg-viirg”(Juuru)

Kui kebäde tulle ja roetsvarbalsed akate pesä tegema, siis karide ´karjuvat´ “Liine, Liine”. Kui pojad jo välläs olle, siis karide “Viio, Viio”. Põle siis änam Liine ühti (Martna)

Musträästa laulul ütleb vanarahvas olevat viis viit, kuus kõõrutust ja seitse siidipaela sidumist (Saarde)