VARBLANE
J. Oro

Varblane, pisike linnuke,
õue peal nokitseb kaeru.
Näkitseb, nokitseb tilluke,
keksib ja kihistab naeru.

 

"Hiirekütt, pilusilm Antsuke,
mis sa seal liputad saba?
Asjata vaevad end, Intsuke,
varblast sa siiski ei taba."

 

Väle on pisike linnuke,
kargaski hops! aiateiba.
"Pühi suu puhtaks, va’ kiisuke,
mine, saad mujaltki leiba!"

 

HARJUTUSEKS.

1. Kirjutan luuletuse vihkusse (katsun peast kirjutada),
uuelt realt algan ainult uut salmi.
Peale selle kriipsutan alla sõnade lõpud – ke ja – ki.

2. VARBLASE UNENÄGU.

1) varblane kord üks pesas väikene magas

2) nägi und magades armast ta

3) oli nisusalv taevas terve suur

4) nisuterake üks täheke iga oli kullane

5) üles varblane taevasalvele lendas

6) hele äratas väikese hommikul päikene varblase

7) leidis kõhuga väikene end varblane tühja.

Siin on jutukese sõnad segamini. Kirjutan selle jutukese korralikult.
Iga numbri järel algan suure tähega ja lause lõppu panen punkti;
numbreid ei kirjuta.

Johannes Käis "Esimesed Vaod", J. Ratassep’a trükikoda Tallinn, Lai tn. 43.