VÕSAKANNIKE

A.Raitviir

Kannikesed on kevadlillede hulgas ühed tagasihoidlikumad. Nende violetsed õied hoiavad üsna maa ligi ja ei torka eriti silma. Küll on aga mitmete kannikeseliikide õitel meeldiv lõhn, mis putukaid ligi meelitab. Et aga metsa varjus tagasihoidlikult õitsevad taimed siiski võivad jääda putukatel tähele panemata, on mõnedel kannikeseliikidel välja arenenud ka isetolmlemine. Eestis kasvab ligi kakskümmend liiki kannikesi, millest suurem osa on kevadised õitsejad, mõned üsna varased, mõned veidi hilisemad. Erinevad kannikeseliigid on kohastunud erinevatele kasvukohtadele ja nii võime neid armsaid lilli leida sooservast kuni kuivade kinkudeni välja. Huvitav on kannikeste levimine. Osal liikidel avaneb kupar järsku ja seemned paiskuvad eemale, aga teisel osal on seemned varustatud lihaka lisemega, mis meeldib sipelgatele. Sipelgad tassivadki kannikeste seemneid laiali, söövad ära maitsva liseme, ent ei kahjusta sealjuures seemne idu. Võsakannike on meil üks tavalisemaid kannikesi, mida võib alates mai keskelt leida õitsemas niiskemal pinnasel metsades ja puisniitudel.

 

A.Raitviir. Kevadlilled. - Tallinn: Valgus, 1977. - Lk. 18.