Kaashäälik ühesilbilise sõna lõpul.

 

l - ll.

Tõmba sõnadele, mis lõpevad lühikese kaashäälikuga, peenike joon, mis aga lõpevad pika kaashälikuga, jäme joona alla.

Kuri keel on teravam kui nuga. Kõht teab oma aega paremini kui kell. Vasikal on vali hääl. See on see maa, kus minu häll kord kiikus ja mu isadel. Lõhkine huul tilgub verd. Anna pill hullu kätte, hull ajab pilli lõhki. Kuul vihiseb tuules. Kull keerleb pilve all. Koll on laste hirmutis. Loodus on kõige suurem ülikool.

 

Kirjuta lünka ühe- või kahekordne täht.

Tuu___ puistab õisi mu kambri akna a___. Ha___ on taevas ja must on maa. Miks kü___ nii kohisevad kevadised veed? Pi___ tuleb pika ilu järele. Aeg lendab mööda tuuletiivul, kuid muutmata jääb minu mee___. Pa___ visati võrku. Ke___ kutsub lapsi klassi. Kü___ on laulu, kui ma lasen, kü___ on viisi, kui ma veerin!