Tõmba lühikese t-ga sõnadele peenike joon, pika ja ülipika tt -ga sõnadele jäme joon alla.

Võta põrsas vastu, kui pakutakse! Korja õigel ajal, siis on võtta häda ajal! Hirv põgeneb küti eest. Jänes kardab kütti. Aja juttu jutu ajal! Laps mattis surnud linnupoja aeda lillepeenrasse. Vend ostis poest tugeva keti ja pani kurja pulli ketti. Mees tõrjus käte ja jalgadega pealekäijale vastu. Tõmba kasukas selga ja pane kindad kätte. Petis peksab iseennast. Rebane pettis vareselt juustu meelitustega endale. Kass murdis suure roti. Rotti on raske tabada. Õde peseb rätti. Ema sidus räti pähe. Too kuurist puid ja küta ahi kuumaks. Laupäeval on tarvis sauna kütta. Kodus viibib mu mõte ja meel. Tulin äkki hea mõtte peale. Laine veereb laine kannul, vetevoode veeretusel. Karsumdi! hüppas ahne Muri vette. Mees avas kotisuu ja puistas terad salve. Ära õmble jämedat kotti siidiga.

 

Kirjuta lünka t või tt.

Kuri võ__ab kulbist, paha pajast. Eesel komistas ja kukus ve__e. Ringi käivad ajara__ad raugematu ru__uga. Toonekurgede jaoks seati vana ra__as kõrge kase otsa. Pe__ist ei usalda keegi. Poisid ri__a, paunad selga, läki välja rändama! Rebane oli juba mi__u tibukest metsa viinud. Õrn ööbik, kuhu tõ__ad sa nüüd lahkel lehekuul? Vanaisa võ__is liivi ja läks jõele. Ülekohus ei seisa ko__is. Kes need seal tõ__avad mööda teed? Leinas nu__ab minu süda. Varsti ma__ab kõuepilv päikese kinni. Siis meil aega Antsuga magust ju__u puhuda. Onu rakendas vankri täku e__e.